Sotsid: mida arvate eurost?

Ivari Padar

FOTO: Toomas Huik

Postimees.ee's käib Euroopa Parlamenti kandideerijate vaadete tutvustamine. Täna küsisime kandidaatidelt: mida arvate eurost ja sellega liitumise kriteeriumitest? Mida teha siis, kui mõni eurotsooni riik peaks pankroti äärele sattuma? Vastavad sotside kandidaadid.


Ivari Padar:

Esimesele küsimusele on vastus selge ja lihtne: Eesti on Euroopa Liiduga kokku leppinud juba liiduga ühinedes, et meist saab euroala riik kohe, kui kriteeriumid täidetud. Kriteeriumid peavad tagama euro stabiilsuse püsimise, mis mulle väga meeldib. Euroala riikide saatus sõltub eelkõige neist endist ja tehtavatest otsustest, euroala tugevus ongi selles, et see kannatab välja ajutised probleemid ja nõrkused enda sees.


Katrin Saks: Euro on kümneaastase ajaloo vältel tõestanud, et on tugevam valuuta kui paljud julgesid arvata. Eesti on võtnud endale kohustuse euroalaga ühineda ning viinud ellu väga tasakaalukat eelarvepoliitikat ning järjekindlat rahapoliitikat. See tuleb kõige kiiremal viisil viia loogilise lõpuni - ühineda euroalaga nii kiiresti kui võimalik. See oleks meie võimalus tõsta Eesti atraktiivsust. Pankroti äärele sattuvaid riike on praeguse majandus- ja rahanduskriisi vältel juba olnud, ja just siin oli väga tähtis Euroopa Liidu abi ja toetus.

Sven Mikser: Euroga liitumine on Eestile ülioluline. Esiteks tõstab see määratult Eesti usaldusväärsust meie kaubanduspartnerite ja potentsiaalsete investorite silmis. Teiseks tõstab ta Eesti inimeste turvatunnet, kuna meie eraisikute laenud on peamiselt eurodes ja isegi põhjendamatud kuulujutud devalveerimisest tekitavad arusaadavalt ebakindlust. Oluline on vältida topeltstandardeid, näiteks vaadata läbi sõrmede eelarvedefitsiidi kriteeriumi eiravatele eurotsooni riikidele, samas, kui tsooni liikmeks pürgijatele ei tehta vähimatki hinnaalandust.

Kadi Pärnits: Eestile on oluline euroga liitumine. Me peaksime euroga liitumise kriteeriumide muutuste eest seisma ja otsima ses küsimuses liitlasi. Uute liikmesriikide tulek, uuenenud majandusolukord tingib paratamatult arutelu euroga liitumise kriteeriumide üle. Olen ka seda meelt, et inflatsiooni kriteeriumi võiks liitumiskriteeriumidest ära jätta ja asendada see kriteeriumiga, mis iseloomustaks riikide suuremat integratsiooni maksupoliitikas - näiteks maksukoormuse protsent SKP-st. Arvestades suuri erinevusi riikide sotsiaalpoliitikas, mis on inimeste heaoluks üks oluline kriteerium, võiks liikmesriikide eelarvepoliitikate integreerituse suunal olla neile ka ühised suunised sotsiaalkuluste protsendi osas SKP-st.

Hannes Rumm: Meil peab olema piisavalt mõistust taipamaks, et euroga liitumise tingimuste muutmine käib meile üle jõu ning seetõttu on meie ainuke võimalus nende tingimuste täitmine. Mullu nägime Läti näitel, kui tugevasti aitasid Euroopa Liit ja selle liikmesriigid isegi sellist riiki, mis veel euroalasse ei kuulu. Eestis tähtsustati üle IMFi abi Lätile ega märgatud, et euroliit ja selle liikmesriigid olid valmis panustama valuutafondist tunduvalt suurema summa.

Jüri Tamm: Euroga liitumise kriteeriumid peaksid olema kaljukindlad. Mida aga teha, kui mõni eurot kasutav riik peaks pankroti äärele sattuma? Kohatu küsimus. Selleks ongi ühine tsoon ja reeglid, et seda ei juhtuks.

Mark Soosaar: Liitumise kriteeriumid on ranged ning see on paratamatus, et maailm peab liikuma finantsreeglite karmistamise teed. Vastasel juhul kukume veel sügavamasse auku. Need ajad, mil valitses usk tururegulatsioonide kõikvõimsusesse, on selja taga. Kui mõni meie eurot kasutav liitlasriik peaks sattuma pankrotti, siis tuleb ta hädast välja aidata. Tõenäoliselt mitte teda pankrotipesast välja ostes, vaid hoopis aidates kogemuste ning teadmistega. Näiteks meie kogemusest majandada arvestatavate reservidega...

Tagasi üles