/nginx/o/2023/11/28/15747549t1h0742.jpg)
/nginx/o/2013/02/21/1588826t1h10f8.jpg)
Suhtekorraldaja Allar Tankler nimetab Postimehe arvamusportaalis üllatavaks, et Rahvakogu arutelupäeval osalenud inimesed ei toetanud eile presidendi otsevalimist ega Rahvakogu institutsionaliseerimist ning samas omati väga suurt usku erakondade rahastamise järelevalve komisjoni.
Kõige suuremad üllatused eilselt Rahvakogult olid, et presidendi otsevalimist ei toetatud, ei toetatud Rahvakogu institutsionaliseerimist ning omati väga suurt usku ja lootust erakondade rahastamise järelevalve komisjoni, millele tahetakse võimu juurde anda.
Kõige suurema potentsiaalse mõjuga Rahvakogu otsuseid, kui need peaksid riigikogu heakskiidu leidma, on ilmselt kaks: rahvaalgatused ning uute erakondade soodustamine: liikmete miinimumarvu ja valimiskünnise alandamine, kautsjoni asendamisvõimalus ning ka riigieelarvest erakondade toetuse osaline võimaldamine parlamendist välja jäänutele. Neid ettepanekuid tuleks vaadata sisuliselt uute väikeste erakondade toetuspaketina.
Lisaks sellele olid mõned ettepanekud, mille reaalset mõju on raske hinnata, kuna nende tegelik sisu alles selgub: valmisreklaami piirangud, nõukogu liikmete vastutuse reguleerimine jne.
Ma ei oska hinnata, kuidas on Rahvakogule kaasa elanud inimesed rahul sellega, millised küsimused jõudsid lõppvooru, sest kahtlemata mõned radikaalsemad mõtted on vahepeal välja sõelutud.
Aga kindlasti saab olema võimalik raporteerida mõningatest töövõitudest edaspidi, kuna hulk eile arutlusel olnud ettepanekuid nagu erakondade miinimumpiirang või kompensatsioonimandaatide arvutuskäigu muutmine on minu teada ka juba riigikogus menetluses olevates eelnõudes sees. Mitu asja saab seega ilmselt ka tehtud.