Postimees.ee's käib Euroopa Parlamenti kandideerijate vaadete tutvustamine. Täna küsisime kandidaatidelt: Europarlamendi järgmise koosseisu ajal tekib ilmselt võimalus reformida ELi ühist põllumajanduspoliitikat. Kas ja kuidas seda tuleks teha? Vastavad kristlike demokraatide kandidaadid.
Põllumajandus viib ligi poole Euroopa ühisest eelarvest. Praegune poliitika on ülimalt ebaõiglane kõigi, eriti aga uute liikmesriikide suhtes. Toetuste alused tuleb kõigis liikmesriikides ühtlustada. Toetuste osakaalu Euroopa Liidu eelarves tuleks vähendada. Praegusel juhul tulevad ELi subsideeritud toiduained Lõuna-Euroopast Eestisse, millega meie põllumehed ei suuda konkureerida.
Tootja peab suhtlema otseselt tarbijaga. Seda tuleb igati soodustada. Kahjuks Eestis kehtivad tervisekaitse valdkonna seadused ei võimalda seda. Need seadused on kehtestatud eurodirektiividest lähtuvalt.
Valdkonna ülereguleeritusega ja toetuste maksmisega ehitatakse tootja ja tarbija vahele suur ja kohmakas süsteem, mis vajab ülalpidamist ja mis ei ole enam juhitav eesti rahva tahtega.
Kui ma ostan piima talupidajalt, siis minul on alati ülevaade, kuidas tema loomad on hooldatud, millega toidetud, millega ravitud. Ma näen seda ja võin vajadusel kutsuda talumeest korrale. Kui piim on toodetud suurfarmis, kus lehmad ei näegi päikesevalgust (direktiiv), kuhu sissepääs on keelatud (direktiiv), siis minu ainukeseks piima kvaliteedi garantiiks on see, et farm on sertifitseeritud mingi järelevalve asutuse (direktiiv) poolt . Kui järelevalve asutus teeb vea (nt mingi kunstsööt mõjub halvasti piima joonud inimeste tervisele), siis suurfarmi (pigem farmide kontserni) puhul saab kannatada tunduvalt suurem hulk inimesi võrreldes üksiku talupidajaga. Kui viga tehakse ELi tasemel, siis kannatada saavad kogu ELi elanikud. Vea kõrvaldamine võib võtta aastaid.