Rahvaliit: millise hinnangu annate struktuurifondidele?

Mirjam Mäekivi
, Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anto Liivat
Anto Liivat Foto: Rahvaliit

Postimees.ee's käib Euroopa Parlamenti kandideerijate vaadete tutvustamine. Täna küsisime kandidaatidelt: kuidas hindate ELi struktuurifondide raha kasutamise prioriteete ja fondide senist tööd? Vastab Rahvaliidu esinumber.


Anto Liivat:

Olen seisukohal, et eelkõige tuleb eelarveperioodi 2007-2013 vahendid kiiremini kasutusele võtta, rasketel aegadel oleksid need inimestele ja ettevõtetele oluliseks toeks. Ajal, mil tööpuudus muutub Eestis iga päevaga üha suuremaks probleemiks, oleme märtsikuu seisuga näiteks tööturumeetmete raames väljamakseid teinud keskmiselt 3 protsendi ulatuses. Ajal, mil kohalikud omavalitsused on riigieelarve kärbete tõttu sattunud raskesse olukorda, oleme kohalike avalike teenuste arendamiseks kasutanud vaid 4 protsenti ja piirkondade konkurentsivõime arendamiseks 4,5 protsenti struktuurivahenditest. Samas on need ju ressursid, mida saaksime kasutada palju rohkem ka majanduskriisist väljumiseks.

Euroopa Liidu struktuurivahendite kiire, tõhus ja eesmärgipärane kasutuselevõtt peab olema vastutavate haruministeeriumide prioriteediks. Selleks peab struktuurivahendite kasutamiseks vajaliku õigusliku raamistiku väljatöötamine toimuma oluliselt kiiremini ning rakendusaktide kujundamisel tuleb inimesi ja ettevõtjaid rohkem usaldada. Samuti on oluline struktuurivahendite etapiviisiliste väljamaksmiste võimaldamine. Tõukevahendite taotlemine ei tohiks olla õigustatud abi saajate jaoks ebameeldivalt piinarikas protsess ning struktuurivahendite raha kaasamine ettevõtlus- ja arendusprojektidesse ei tohiks kaasa tuua ülemäärast bürokraatiat. Seega tuleb parandada taotlejate informeeritust ning vähendada halduskoormust, riigi haldussuutlikkus aga peab tõusma. Euroliidu struktuurifondide maksimaalne ärakasutamine sõltub siiski eelkõige Eesti ametnikest ja inimestest.

Järgmise eelarveperioodi prioriteedid peaksid olema elamufond, tervise edendamise fond ja kodanikuühiskonna toetamine. Saadikuna seisan ka selle eest, et euroraha toel toimuks Eesti piirkondlike iseärasuste säilitamine ja piirkondade konkurentsivõime ja elukvaliteedi arendamine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles