Margaret Thatcher, võib kahtluseta öelda, kuulub mitme Eesti põlvkonna jaoks kategooriasse, mida ameeriklased armastavad kirjeldada sõnadega «suurem kui elu».
Nagu Reagan ja Pinochet tuntud EÜE malevalaulust, on Thatcher sümbol. Selle «teise» sümbol, mida meil ei olnud, millest me suurt ei teadnud, aga mis Vene ajal ometi, läbi raadiolainete ragina, meie oma lehtede desinformatsiooni,(suuresti XIX sajandi), briti ilukirjanduse ja Soome TVs kättesaadava vahendusel kujutas endast vältimatult ihaldatavat. Ta sümboliseeris üht normaalse maailma («esimese maailma») alustala, mis automaatselt vääris respekti ja imetlust. Poolust, mis tõmbas küsimata.
