Justiitsministeerium ei toeta Keskerakonna rahvaalgatuse eelnõu

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

Justiitsministeerium ei toeta opositsioonilise Keskerakonna algatatud ning homme valitsuse istungil kõne alla tulevat põhiseaduse muudatust, mis annaks vähemalt 25 000 hääleõiguslikule kodanikule õiguse algatada seaduseelnõusid.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel leiab justiitsministeerium, et põhiseadus tagab rahvale kui kõrgeima riigivõimu kandjale võimaluse teostada oma võimu riigikogu valimiste ja rahvahääletuse teel.

«Oluline on tagada konstitutsiooniline tasakaal otsese ja esindusdemokraatia põhimõtete vahel, mis praegu kehtivas põhiseaduses on justiitsministeeriumi hinnangul saavutatud,» märkis ministeerium ja lisas, et kodanikele otsese demokraatia vormis riigielus osalemiseks lisavõimaluste loomise asemel tuleks pöörata suuremat tähelepanu kodanike kaasamisele avaliku võimu teostamisesse erakondade ja kolmanda sektori kaudu.

Keskerakonna fraktsiooni liikmed andsid rahvaalgatuse eelnõu riigikogu menetlusse kuu aja eest, põhjendades seda vajadusega kaasata rahvast senisest rohkem seadusloome protsessidesse, et suurendada kodanike rolli ühiskonnas. Rahvaalgatuse seadustamine on nende sõnul üks rahva seas levinud võõrandumistunde ja poliitikatüdimuse leevendamise ning poliitilise elu elavdamise võimalus, mis on toetust leidnud ka Rahvakogus.

Muudatus annaks vähemalt 25 000 hääleõiguslikule kodanikule õiguse algatada seaduseelnõusid. Praegu lubab põhiseadus eelnõusid algatada riigikogu liikmetel, fraktsioonidel, komisjonidel, valitsusel ning põhiseaduse muutmiseks ka presidendil.

Rahvaalgatuse korras ei saaks eelnõu järgi esitada eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. Samuti ei saaks rahvaalgatuse korras algatatud eelnõusid panna rahvahääletusele.

Põhiseadust muutva eelnõu seletuskirjale on lisatud rahvaalgatuse seaduseelnõu kavand, mis täpsustab rahvaalgatuse korralduslikku külge. Selle kohaselt peaks rahvaalgatusele esitatav seaduseelnõu vastama samadele nõuetele kui teised riigikogus algatatavad eelnõud. Samas peaks eelnõu läbima põhiseadusele vastavuse eelkontrolli, mida teostab õiguskantsler.

Eelnõuprojekt näeb ette, et kui õiguskantsler peab eelnõu põhiseadusega kooskõlas olevaks, avaldatakse see vabariigi valimiskomisjoni veebilehel. Seejärel kogutakse kuni kuue kuu jooksul eelnõule toetusallkirju. Allkirjade kontrollimise järel annab valimiste keskkomisjon eelnõu üle riigikogule, kes menetleb seda üldises korras.

Põhiseadust on võimalik muuta kas rahvahääletusel, riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt või kiireloomuliselt ühes koosseisus. Rahvaalgatuse seadustamiseks soovib Keskerakond põhiseadust muuta rahvahääletusel. Muudatus võiks nende sõnul jõustuda aasta pärast vastuvõtmist, et jätta piisavalt aega võtta vastu ka rahvaalgatuse seadus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles