Kodanike julgeoleku tagamine on valitsuse põhiülesanne ja küberjulgeolekus ei tule näha lisakulu, vaid võimaluste loojat, mis kaitseb digitaalset elustiili, kirjutab president Toomas Hendrik Ilves International Herald Tribune'is avaldatud arvamusartiklis.
«Kui erasektor ei soovi astuda vajalikke samme, et tagada oma internetitegevuse puutumatus, peab valitsus sekkuma, et täita oma põhiülesannet – kindlustada oma kodanike julgeolek, s.t tagada nende identiteedi turvalisus,» kirjutas Ilves.
Ta lisas, et digitaalse julgeoleku keskne mõiste on identiteet. «Peaaegu kõik veebiturvalisuse rikkumised pannakse toime valeidentiteediga, olgu siis tegemist krediitkaardi numbri varastamisega või juurdepääsuga Euroopa Komisjoni sisedokumentidele. Kolmekohaline «turvakood» krediitkaardi tagaküljel ei taga turvalist identiteeti, nagu seda ei tee ka tavaline arvutiparool,» märkis president.
«Igasuguse internetiturvalisuse kõige olulisem osa on aga just turvaline identifitseerimise süsteem. Kodanike ebamäärane hirm kujuteldava Suure Venna ees takistab paljusid riike kasutusele võtmast kiipkaardil põhinevat pääsuvõtit, mis teeks turvalised internetipõhised tehingud neile kättesaadavaks,» kirjutas Ilves.
«Eestis on riigist saanud turvaliste internetipõhiste tehingute tagaja, kusjuures identiteeti kontrollib valitsusest sõltumatu asutus,» jätkas ta. «Me kasutame kahekordset identifitseerimissüsteemi, kus identiteeti kaitsevad kiip ja parool. Binaarse avaliku võtme infrastruktuur tagab turvaliselt krüptitud teabeedastuse. Seni on meie süsteem vastupidavaks osutunud. Ka 2007. aasta massiivsete hajutatud teenusetõkestamise rünnete ajal jäi meie e-riigi süsteem internetis püsima ja kaitstuks,» kiitis ta.
«Just tänu kontrollitavale ja usaldusväärsele identifitseerimissüsteemile on Eesti jõudnud ühiskonna põhiprotsesside digiteerimisse investeerimisel kaugemale kui ükski teine riik,» tõi president esile.
«Küberjulgeolek peab tagama üleilmse inimeste, kaupade, teenuste, kapitali ja ideede vabal liikumisel põhineva majanduse toimimise,» arvas president.
«Küberjulgeoleku puhul ei ole niisiis küsimus ainult küberrünnaku halva mõju ärahoidmises; ennekõike tähendab see kõige selle hea kaitsmist, mida küberjulgeoleku puudumine võib takistada meil tegemast. Me ei tohiks näha küberjulgeolekus lisakulu, vaid võimaluste loojat, mis kaitseb digitaalset elustiili.»