Kui siiani peeti Lääne-Afganistanis asuvat Herati provintsi üheks selle riigi turvalisemaks ja jõukamaks piirkonnaks, siis nüüd ähvardab seda kanti uus vägivallalaine, kirjutab uudisteagentuur AFP.
Taliban pageb NATO eest Afganistani rahulikumatesse provintsidesse
16. mai 2009, 11:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Afganistani julgeolekuoperatsiooni juhtiva NATO ametnikud pelgavad segadust, mida võivad kaasa tuua 20. augustil toimuvad presidendivalimised.
Nimelt on lõunaprovintsidesse – Kandahari ja Helmandisse, kus siiani käivad kõige verisemad võitlused, NATO rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude (ISAF) koosseisus juba praeguseks juurde toodud umbes 17 000 sõdurit ning valimiste ajaks läkitatakse veelgi lisajõude. See surub seal mässulisi ja muid kurjategijaid rohkem nurka. Mistap ongi nood nüüd asunud liikuma lääne ja põhja poole, kasutades tihti teid, mida muidu pruugivad oma toodangut Iraani vedavad oopiumismugeldajad.
«Kui Talibani survestada, siis nad põgenevad,» selgitas Heratis NATO kontingenti juhtiv Itaalia kindral Rosario Castellano. «Nad saavad pageda kahes suunas – lõunasse Pakistani ja põhja meie poole.»
Heratis teenib umbes 3900 ISAFi sõdurit. Suuruselt võrdub see provints aga umbes poole Itaaliaga, mis tähendab, et sugugi mitte kõikjale ei jagu piisavalt rahuvalvajaid.
Osa probleemist on ka Herati ja kogu aeg üheks konflikti keskpunktiks olnud Helmandi provintsi vahele jääv Farah' provints. «Meie hinnangul lähevad neist (mässulistest – toim) paljud praegu Farah'sse,» rääkis AFP-le Afganistanis teeniv Ühendriikide kolonel Gregg Julian. «Kuid nad võitlevad kõvasti Kandahari ja Helmandi eest, sest suurem osa nende moonisaagist ja mässuliste tegevuse toetuseks minevast narkorahast tuleb sellest piirkonnast. Nad ei loobu lihtsalt.»
Tagamaks, et 20. augustil toimuvad Afganistani presidendivalimised kulgeksid turvaliselt, saadavad paljud ISAFis osalevad riigid sinna suve keskpaigaks lisajõude.
Näiteks Eesti praktiliselt kahekordistab oma sõjalist osalust Afganistanis, saates praegu teenivale ligi 150 kaitseväelasele lisaks veel teisegi kompanii. Sarnaselt praegu seal teenivale üksusele läheb ka lisakompanii Helmandi provintsi. Erinevalt aga sinna tavapärase rotatsiooni käigus läkitatavatest sõduritest, kes teenivad Briti väejuhatuse all, on see mõneks kuuks Afganistani läkitatav üksus koos Ameerika Ühendriikidega.