Justiitsministeerium saatis eile kooskõlastusringile eelnõu, mis näeb ette riigilt palka saavate inimeste palkade kärpimise kuni 10 protsenti alates 1. juulist.
Riigitöötajate palgad võivad väheneda 10 protsenti
16. mai 2009, 13:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõu järgi võib ametnike palka kärpida kuni kümme protsenti alla seaduse alusel kehtestatud aktist tuleneva palgamäära ja seadusest tulenevate kohustuslike lisatasude summat. Seda võib teha siis, kui see on vajalik riigi või kohaliku omavalitsuse toimepidevuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks.
Eelnõu tööversioonis oli vastav number 8 protsenti.
Samuti kaotab eelnõu võimaluse maksta puhkusetoetust ning avaliku teenistuse seadusesse lisatakse keeld maksta teenistujatele seadustest mittetulenevaid toetusi ja lisatasusid.
Eelnõu seletuskirja järgi võib ametnik palga vähendamise korral teenistussuhte omal soovil lõpetada, teatades sellest viis tööpäeva ette 14 kalendripäeva jooksul alates palga vähendamise haldusaktist teadasaamisest.
Teenistusest vabastamisel makstakse riigiametnikule hüvitisena ühe kuu ametipalk.
Eelnõu näeb ette ka selle, et kui kahe asutuse liitumisel ühe asutuse ametnikud koondatakse ning võetakse kohe uuesti tööle teise asutusse, siis kuulub koondamishüvitis tagastamisele.
Ministeeriumide kantslerite palgad seotakse eelnõu järgi ministri palgaga ning kantsleri palk saab alati olema 90 protsenti ministri palgast.
Samuti sätestab eelnõu, et riigikohtu esimehe, riigikohtu liikme, ringkonnakohtuniku ning maa- ja halduskohtu kohtuniku ametipalk on alates 1. juulist Eesti keskmise palga ning riigikogu ja presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduses sätestatud koefitsendi korrutis, kuid mitte suurem kui 2007. aasta Eesti keskmise palga, seaduses sätestatud koefitsendi ning koefitsendi 0,856 korrutis.