Prantsusmaa sotsialistlik valitsus lõdvendas eelarvepuudujäägi ja riigivõla kärbete eesmärke, väites, et karmimad meetmed kahjustaksid niigi jõuetut majandust veelgi.
Prantsusmaa hülgas kasinuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esitledes oma ümbertehtud plaani, mis vajab – tõsi küll – veel Euroopa partnerite heakskiitu, ütles valitsus, et kärbib eelarvepuudujäägi tuleval aastal 2,9 protsendi peale sisemajanduse kogutoodangust.
Oma esialgsest eesmärgist tuua puudujääk tänavu euroalas kohustusliku 3 protsendi raamesse SKTst jääb Prantsusmaal kõvasti vajaka.
«Valitsus on teinud teadliku ja mõistliku valiku lükata eesmärk tuleva aasta peale, et mitte kahjustada majandustegevust liigse jäikusega,» teatas valitsus. «See on vastutustundlik eelarvepoliitika, mis hülgab aga kasinuse.»
President François Hollande on mitmepoolse surve all.
Euroopa Komisjon ja eriti Saksamaa soovivad, et Prantsusmaa jääks range ajakava juurde ning tooks oma riigirahanduse kontrolli alla. Hollande’i sotsialistliku partei ridades valitseb aga kasinuspoliitikale tugev vastuseis.
Samal ajal kahtlevad paljud valitsuse suhteliselt optimistlikes kasvuprognoosides, millele uus plaan on ehitatud.
Vaatlejatele teeb muret Prantsusmaa kõrge võlatase, suured riiklikud kulutused ja mahukad maksud.
Prognooside kohaselt tipneb Prantsusmaa riigivõlg tuleval aastal 94,3 protsendi tasemel SKTst – kusjuures alles mullu ennustati vaid 90 protsenti.
Riiklikud kulutused kerkivad aga tänavu 56,9 protsendi peale SKTst, mis on ELi teine tulemus.
Maksukoorem kerkib tuleval 46,5 protsendile SKTst ning jääb sellele tasemele ka järgmiseks kolmeks aastaks.
Valitsuse avalduse valguses on oodata nädalaid kestvaid karme kõnelusi Brüsseliga. Euroopa Komisjon ei ole veel ametlikult otsustanud, kas kiita eesmärgi edasinihutamine heaks või mitte.
Tähelepanu saab keskenduma sellele, kas Pariis peaks karmimalt kulutusi kärpima ja teisi reforme kiiremini läbi suruma – ning kas kasvuprognoosid on ikka realistlikud.
Kuigi valitsus ja komisjon pakuvad Prantsusmaale tänavuseks 0,1-protsendilist ja tulevaks aastaks 1,2-protsendilist majanduskasvu, väljendas näiteks IMF teisipäeval seisukohta, et tänavu Prantsuse majandus hoopis langeb (0,1 protsendi jagu) ning kasvab tuleval aastal vaid 0,3 protsenti.
Euroala uute reeglite kohaselt on Euroopa Komisjonil võim nõuda muutusi, enne kui valitsuse plaan parlamendi ette läheb. «Väga huvitav on nüüd jälgida, kas nad neid volitusi Prantsusmaa puhul ka kasutavad,» ütles Barclaysi analüütik Pariisis Fabrice Montagne.
Copyright The Financial Times Limited 2013