«Kui soovite organisatsiooni loovusega muuta, siis ei tohi see olla paari inimese väljakoolitamine või projektipõhine tegevus, vaid peab toimima pidevalt,» rääkis Briti koolitaja David Hall Pärnu finantskonverentsil.
Briti koolitaja: mõtlemine on loovuse vaenlane
19. aprill 2013, 13:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Halli sõnul on oluline loovust takistav tegur mõtlemine: kui inimese vasaku ajupoolkera mõtlemine on loogiline, kiire ja lahendusele orienteeritud, siis parem ajupoolkera püüab probleemide lahendamise asemel neid pigem mõista. «Sama loogikat tasub kasutada ka loovuse ergutamisel – ei tasu kohe tormata probleeme lahendama, vaid esmalt tuleb püüda mõista nende olemust,» rääkis Hall.
Teiseks loovat mõtlemist pärssivaks teguriks on mõttemustrid ehk püüd leida informatsioonist meie jaoks omane ja tuttav osa. Heaks näiteks on esimene tööpäev uues kohas. «Kuna meil puudub teadmine organisatsiooni töökorraldusest ja kolleegide käitumismustritest, on esimene nädal keeruline, kuid aja jooksul muutub situatsioon meie jaoks mugavaks. Selle põhjuseks on mustri tekkimine, mis annab ettekujutuse organisatsiooni toimimisest. Loova mõtlemise huvides on oluline aga mustritest üle vaadata ning muuta tuttav lähenemine võõraks,» rääkis Hall.
Värskete ja kasulike ideede loomise tehnikaid on Halli sõnul väga erinevaid. Näiteks ajurünnak, kus inimestel palutakse mõelda endast kui üleloomulike võimetega superkangelasest ja pakkuda lahendusi sellest ootamatust vaatepunktist. Keerulise probleemi korral soovitab Hall aga panna oma dilemma kirja ühele paberile ning lahendus teisele paberile, kusjuures mida lennukam lahendus, seda parem. Seejärel tuleks lahendused vahetada oma kaaslasega ning vaadata iseenda probleemi koos kellegi teise lahendusega. Tulemus võib olla muidugi jabur, kuid tihti käivitab selline lähenemine meie loovuse ja viib hämmastavate tulemusteni.
Näiteks kasutati kirjeldatud tehnikat ühes inseneriettevõttes, kus üks probleemidest oli see, kuidas suurendada müüginumbreid. Lahendus soovitas «süüa rohkem küüslauku». Kuigi algselt tundus, et selle mõttega pole midagi peale hakata, viis küüslauk mõtte toidutegemisele, sealt edasi prantsuse kokakunstile ning lõpuks ekspordile, millest sai ka müügi edendamise võti.