Urva viib asutused ühe mütsi alla
22. aprill 2013, 08:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Infotehnoloogia Sihtasutusega (EITSA) liituvad seni eraldi tegutsenud Tiigrihüppe Sihtasutus ning Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk (EENet).
Loodava Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) juht Erki Urva, millises seisus on Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alase hariduse seis, mille arendamise eest alates 1. maist vastutama hakkate?
Kui vaatame suurt pilti, siis IKT on Eesti majanduse üks mootor. Tänapäeval ei ole ühtegi ärivaldkonda, mida ei saaks IT-lahenduste abil konkurentsivõimelisemaks muuta, seetõttu on see ülioluline.
Mida oleme siiani saavutanud: on kasvanud huvi ja Eesti IKT-õppe konkurentsivõime. Oleme Tallinna Tehnikaülikoolilt ja Tartu Ülikoolilt kuulnud, kuidas välisüliõpilaste huvi nende vastu on plahvatuslikult kasvanud.
Vastuvõtt on suurenenud, kuid see ei ole piisav, et täita erinevate majandussektorite nõudmisi spetsialistide järele.
Mida soovite oma juhtimise ajal ära teha?
Praegu on sellised teatud praktilised küsimused – paari asutuse kokkupanek ja integratsioon, et need tiimid tööle hakkaksid. Oluline on see, et kui tahame erinevaid probleeme lahendada, siis peame seda tegema koostöös, vältides samal ajal killustatust.
Peame oma prioriteedid selgelt paika panema, kuhu oma piiratud ressursid suunata. Pigem kümme olulist tegevust, millele läheb 100 000 eurot, kui 1000 tegevust, millele läheb 10 eurot. Ma arvan, et sellega suudame rohkem saavutada.
Miks oli vaja kolm asutust ühe sihtasutuse alla viia?
Riik üritab oma tegevusi konsolideerida. Igasuguseid erinevaid asutusi ja sihtasutusi on vast ehk liiga palju, mis on kaasa toonud teatud mõttes killustatuse.
Kui vaatame Tiigrihüppe Sihtasutust ja EITSAt, siis nende tegevus suures osas kattub, kuid nende sihtrühm on teine. EEnetiga on seda kattuvust vähem, kuid sama ajal tegelevad nad ka infosüsteemide arendamisega, millega tegelevad ka teised sihtasutused.
Kas nende kattuvuste tõttu võib uues sihtasutuses väheneda töökohtade arv?
Pigem ikka suureneb. Kõik tegevused jätkuvad, kõik inimesed jätkavad, kas tulevikus mingis integratsiooniprotsessis mõned funktsioonid muutuvad – võimalik, et muutuvad. Siin toimub lihtsalt kahe sihtasutuse ühendamine, EITSA on ühendav sihtasutus ja Tiigrihüpe ühendatav sihtasutus.
Kuidas läheb EITSA all tegutseval IT Akadeemial?
Hästi. Alustasime eelmisel sügisel nelja õppekavaga kahes ülikoolis. Tänavu sügisel lisandub veel kaks õppekava. Need summad, mis siin on ette nähtud, on päris suured olnud, eelmise aasta eelarve oli poolteist miljonit eurot, sel aastal 2,7 miljonit eurot, millele lisandub veel Skype’i sponsortoetus.
Olen mitmelt Eesti IT-ettevõtte juhilt kuulnud, kuidas soovitakse ise hakata panustama haridusse juba alates madalamast kooliastmest, luua tehnika- ja robootikaringe, mida Tiigrihüppe SA algatus ProgeTiiger juba mingil määral teeb. Kuidas ettevõtjaid innustada, nendega koostööd teha?
See ongi üks eesmärke, miks ühendasutus luuakse. Meil on hilja hakata kevadel rääkima, et vaadake, sügisel hakatakse ülikoolis IKT-erialasid õpetama. Otsuseid tehakse palju varem.
Oleme koos Eesti IT-ettevõtteid koondava infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liiduga (ITL) teinud projekte, millega IKTd populariseerida, kuid isegi see on liiga hilja, kui hakkame gümnaasiumi viimase klassi õpilastele rääkima, et IKT on lahe ja tulge ITd õppima. Kui ikkagi juba algklassides matemaatikat ei õpita ja ei õpetata korralikult, siis jäädakse hiljaks.
Tegelikult algab laste tutvumine IT-valdkonnaga juba lasteaiast. Juba praegu toimuvad Eestis lasteaedades programmid, kus näidatakse lastele, et arvuti ei ole ainult mängimiseks, vaid ka õppimiseks.
Eestis on tööjõuressurss piiratud ja IKT-sektoris pidev töötajate põud. Kuidas peaks riik panustama sellesse, et näiteks rahulolematutel magistrikraadiga klienditeenindajatel oleks võimalik mõnele IKT-erialale ümber õppida?
Ümberkoolituse teemal on hästi palju diskuteeritud. Tõepoolest, IKT-sektoris on suur puudus erinevate valdkondade spetsialistidest.
Kahtlemata ongi üks võimalus see, et gümnaasiumilõpetajad lähevad edasi õppima ning omandavad hariduse ja teadmised, teiseks on võimalik võtta need inimesed, kes mingil hetkel on teinud omal ajal mingit eriala õppides vale valiku. Siin IT Kolledžis näeme, et väga paljud kaugõppesse tulnud ongi sellised inimesed.
Kas IT Kolledžist piisab?
Paraku ei piisa. IT Kolledž on oma võimete piiril, ega siia üle tuhande tudengi sisse ei pane.