Riigikogu põhiseaduskomisjoni istungil arutati täna Keskerakonna fraktsiooni eelnõu rahvaalgatuse seadustamiseks, Reformierakonna ja IRLi saadikud hääletasid eelnõu edasise menetlemise vastu, teatas Keskerakond.
Põhiseaduskomisjon ei toetanud rahvaalgatuse seadustamist
22. aprill 2013, 12:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mul on väga kahju, et valitsuserakonnad ei ole nõus võimaldama rahvale suuremat osalemist poliitika kujundamisel,» ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal. «Rahvaalgatuse seadustamine oleks kõige mõjusam ja otsesem viis tuua inimesi poliitikale lähemale ning anda neile sisuline võimalus teha ettepanekuid seaduste muutmiseks või algatamiseks.»
Toobal leidis, et Reformierakond ja IRL andsid oma tänase otsusega ka hinnangu rahvakogu ettepanekutele. «Valitsusparteid näitavad niiviisi selgelt, mida nad arvavad rahva suuremast kaasamisest ning Eesti poliitika avatumaks muutmisest. Arvestades, et rahvaalgatuse seadustamine oli ka rahvakogu üks põhilisi ettepanekuid, näidatakse sellega ilmselgelt oma suhtumist antud protsessi.»
Keskerakonna eelnõu nägi ette, et põhiseadusesse lisataks seaduse algatamise õigus ka vähemalt 25 000 hääleõiguslikule kodanikule, mis paneks parlamendile kohustuse rahva algatatut menetleda.
«Põhiseaduse muutmine on väga komplitseeritud ja aeganõudev protsess ning see võib saada saatuslikuks ideele endale.»
«Hetkel ongi põhiprobleem selles, et inimesed võivad küll kõikvõimalike petitsioonide abil allkirju koguda, kuid sisulist arutelu nende üle parlament ega selle komisjonid pidama pole kohustatud,» leidis Toobal.
Põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste täpsustas Postimehele, et komisjon ei pooldanud rahvaalgatuse seadustamist põhiseaduse muutmise läbi. «Samas oli komisjon üksmeeles selles, et samu eesmärke, so rahva suuremat osalust ja ärakuulamist võib saavutada ka ilma põhiseadust muutmata, rahvahääletuse seaduse kaudu,» lisas ta.
«Põhiseaduse muutmine, nii nagu see oli esitatud, iseenesest ei taga rahvaalgatuse suuremat kaalu, sest niikuinii tuleks see vorm, eriti selle tagajärjed, lahti kirjutada asjakohase seadusega. Lisaks on põhiseaduse muutmine väga komplitseeritud ja aeganõudev protsess ning see protseduur võib saada saatuslikuks ideele endale. Loodetavasti mõistis seda ka eelnõu esitaja,» selgitas Maruste.
Tema sõnul olid aga kõik komisjoni liikmed seda meelt, et rahvaalgatuse teema vajab tähelepanu ja edasiarendamist, mis nii või teisiti on lähiajal plaanis seoses mitmete muude osalusdemokraatia regulatsioonide läbivaatamisega.
Põhiseaduskomisjoni tänase otsuse kohaselt on Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu rahvaalgatuse seadustamiseks riigikogu päevakorras 7. mail.