2050. aastal peab maailmas üks hektar maad toitma ligi 6,4 inimest; 1991. aastal vajati ühte hektarit 2,5 inimese jaoks. Milliseid võimalusi see muutus Eestile tähendab, kirjutab professor Rando Värnik, Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor.
Toidu tootmise efektiivsus, investeeringud ja varustamine on maailma toiduorganisatsiooni (FAO) hinnangul tähtsustumas, saades valupunktiks aastal 2050, mil ennustuste kohaselt suureneb inimeste arv maailmas ning alatoitumine muutub aina enam probleemiks. Toidu kättesaadavus ja toidutootmise potentsiaal Euroopas oli ka eelmisel nädalal Tartus toimunud kõrgetasemelise põllumajandusfoorumi Agroforum Balticum kokkukutsumise põhjus.