Juhtkiri: kirgede kompromiss

Foto: Urmas Nemvalts

Õigusruumi korrastav jahiseadus peab end praktikas tõestama

Head jahti!» soovisid Rudyard Kiplingi Mowgli-lugude tegelased üksteisele. Meie demokraatlik õigusriik ei toimi džungliseaduste alusel, kuid filosoofilises plaanis võib ka kogu elu võtta kui jahti. Seda, et jahiga kaasneb alati kirg, oli ehedalt tunda uue jahiseaduse puhul, mille riigikogu eile vastu võttis. Asi ei piirdunud maaomanike ja jahimeeste aruteluga, vaid puudutas laiemat avalikkust.

Ühest küljest võiks ju iga uue õigusakti arutelu käia seesuguse kirega, kuid teisalt jääb õhku küsimus, kas palju kära tõi ka samaväärselt villa. Ehk kas kümnete ettepanekute ja nõupidamiste kaasabil saavutatud kompromiss täidab seaduse peamist ühiskondlikku eesmärki, looduse mitmekesisuse hoidmist, ning toob rahu eri leeride vahele? Nagu riigikoguski kõlas: kompromiss ei tähenda paraku konsensust. Seetõttu tuleb uute seadust pärast selle rakendumist tähelepanelikult jälgida ja vajadusel täpsustada.