Jahiseadus sai napi heakskiidu

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Riigikogu võttis eile napi häälteenamusega vastu viis aastat ette valmistatud ja palju eriarvamusi tekitanud uue jahiseaduse.

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul võttis seaduse valmimine pikalt aega, sest maaomanike ja jahimeeste lähtekohad olid dia­metraalselt erinevad. «Kui on niivõrd vastandlikud seisukohad, siis lõpuks sünnibki kompromisstekst, mille puhul mõlemad ütlevad, et tulemus pole täiesti selline, nagu nad oleksid tahtnud. See on kõige parem kinnitus, et seadus pole tegelikult kuhugipoole kaldu,» ütles ta.

Olulise muudatusena käsitleb 1. juunil jõustuv seadus omandiõigust. Ministeeriumi sõnul on jahindus praegu sisuliselt ainus valdkond, kus eraomanikul puudub õigus ja võimalus kaasa rääkida selles, kuidas tema omandit kasutatakse. Jahinduses valitseb siiani olukord, kus eraomandisse kuuluv maa on lülitatud omaniku nõusolekuta sunniviisiliselt Nõukogude Liidu ajast pärineva jahipiirkonna koosseisu. Nii on sisuliselt ainus õigus, mis jahipiirkonda kuuluval eraomanikul praegu on, nii-öelda õigus kanda sajaprotsendiliselt kogu kahju, mida metsloomad tema maal tekitavad, märkis ministeerium.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles