SA Eesti Tervise Fond juhatuse esimees Eero Merilind tegi riigikogu majanduskomisjonile ettepaneku kaotada ära tervishoiuteenuse reklaami piirang, kuna keeld piirab ettevõtlusvabadust ja tõkestab konkurentsi.
Merilind soovib tervishoiuteenuse reklaami piirangu kaotamist
26. aprill 2013, 10:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Merilinnu ettepaneku kohaselt tuleks muuta kehtetuks segadust tekitav reklaamiseaduse paragrahv, mis keelab tervishoiuteenuse ja sealhulgas ka kunstliku viljastamise reklaamimist. Sama paragrahvi kohaselt ei loeta teenuse reklaamiks teavet osutaja nime või tegevuskoha kohta, töö tutvustamist ajakirjanduses ega doonorite leidmiseks vajalike abinõude rakendamist.
Reklaamiseadusesse tuleks Merilinnu ettepanekul lisada täiendav punkt, mille kohaselt oleks tervishoiuteenuse reklaamimine lubatud kooskõlas kutse-eetika nõuetega. Samuti tuleks reklaamis esitada teenuse osutaja tegevusloa number ja viide eelnevale kohustuslikule nõustamisele.
Merilind märgib komisjonile saadetud ettepanekus, et haigekassa poolt rahastamata tervishoiuteenuste osutajad sõltuvad patsientide voost. «Ka haigekassa poolt rahastatavate tervishoiuteenuste osutajad ja nende võimalikud patsiendid vajavad valikute tegemiseks avalikku teavet.»
Piirangu kaotamise vajadusele viitab ka konkurentsiameti hinnang, mille kohaselt pärsib reklaamikeeld vaba hinnakujundust ja konkurentsitingimustes hindade alanemist, ning ka võimalik vastuolu põhiseadusega.
Merilind märgib, et tervishoiuteenuse absoluutne reklaamikeeld üldiselt puudub euroopaliku õiguskultuuriga riikides, näitena toob ta Belgia, Leedu ja Rootsi.
Merilind ütles Postimehele, et ettepaneku tegemise mõte oli selles, et tänases seadusandluses on reklaamiseaduse alusel tervishoiuteenuse reklaam keelatud. Reklaamiks loetakse ka oma töö ja töömeetodite, näiteks nahavähi avastamise puhul dermatoskoopia uuringu tutvustamist. «Ebaselge on piir reklaami ja teavitamise vahel.»
Samuti on probleeme hooldusravis, kus erinevad hooldushaiglad ei saa täna tutvustada nende haiglas kehtivat hooldusravihinda ja tingimusi, sest seda võiks kvalifitseerida tervishoiuteenuse reklaami alla. «Samas see oleks vajalik, sest patsient soovib teada, mis hinnaga ta teenust saab.»
Tervishoiuasutus võiks saada võimaluse tutvustada oma personali ja arstide pädevust ning patsientide tagasisidet, asutuse interjööri ning teenuseid, teenuste hindasid ning ka seda, kas teenust rahastab haigekassa või peab inimene ise maksma, lisas ta.
«Kui tegemist on kombineeritud rahastamisega, siis peaks olema ülevaade, et missugused teenused on kompenseeritud haigekassa poolt ja mis tuleb endal maksta.»
Tervishoiuteenuste ja personali tutvustamise vajadus tekib ka sügisest, kui rakendub patsientide vaba liikumise direktiiv ning tervishoiuasutustel peaks siis olema võimalus ennast seaduslikul teel tutvustada, märkis Merilind.