Kuu aega enne kohalikke valimisi peab kõigil Tallinna linnaosadel olema konverentsideks ära kulutatud 40 000 eurot, mille eraldas linnavalitsus paari nädala eest toimunud erakorralisel istungil oma reservfondist. Iga linnaosa sai 5000 eurot, et «kaasamiskeskuste kaudu kogutud ideed läbi arutada eraldi konverentsidel».
Nimelt tegi linnavalitsus märtsi keskel linnaosadele ülesandeks moodustada 1. aprilliks 2013 kaasamiskeskused ja korraldada hiljemalt 15. septembriks 2013 linnaosades konverentsid. Samas ütleb igasugune kohaliku poliitika loogika, et linnaelanike pidev ärakuulamine ja ettepanekutega arvestamine ongi valdavalt linna ning linnaosade valitsuste igapäevane töömaa ja -kohustus. Ning seda mitte ainult valimisaastal ja eraldi konverentsidega.
«Olen oma töögraafiku planeerinud nii, et saan kõigist konverentsidest ka ise osa võtta,» teatas linnapea Edgar Savisaar hiljuti kõigi linnaosavanemate kogunemisel, kaasamisseminaril, kus ta manitses, et linn peab olema neil konverentsidel esindatud kõige kõrgemal tasemel.
Samamoodi kui Rahvakogul arutatakse ja vaieldakse konverentsidel läbi kaasamiskeskustes kogutud ideed ning koostatakse «Tallinna positiivse programmi 2014–2018» projekt ehk valmistutakse linna valitsema ka järgmised neli aastat. Konverentse kajastab ka Tallinna Televisioon ehk Keskerakonna valimiskampaania saab hoo ja rahalise toetuse linnakassast.
Savisaar toonitas linnaosavanematele, et inimesed peavad saama välja pakkuda teemasid, mis neid tõesti huvitavad. «Näiteks Rocca al Mare uisukool,» pakkus linnapea, Eesti Uisuliidu president.
Linnaosavanemad peavad esmalt ideed läbi vaatama ja süstematiseerima – nii kavandatakse konverentsid igas linnaosas.
«Ega päris täpselt aru ei saanudki, millega praegu tegeldakse,» tõdes üks seminaril osalenu. «Üks põhjus on kindlasti segada ja häirida kodanikeühenduste koondumist ja omavahelist koostööd, sest seltsid tegutsevad kodanikualgatuse korras ehk ilma rahata, põhitöö kõrvalt. Väga kerge on neid tühjade lubaduste ja populismiga rahustada ning see võib mõneti isegi õnnestuda.»
Kupongid linnaosalehes
Töö käib juba usinalt. Põhja-Tallinnas on küsitluslehti jagatud kultuuri- ja sotsiaalkeskustes, vastuseid on laekunud juba mitusada. Haaberstis on kogutud ettepanekuid inimestelt otse ja kaubanduskeskustes. Vastuseid on laekunud 200–250 ja välja on pakutud elulisi teemasid: aasta ringi avatud oleva rannakohviku rajamine, randa trenažööride lisamine; Kakumäe inimesed igatsevad toidupoodi, palju on liikluskorralduslikke küsimusi. Üks kodanik pakkus välja ka elektriraudtee rajamise Järvelt Õismäele.
Mustamäe puhul on küsitluskupongid ilmunud linnaosa lehes (seega 62 000 tükki), neid on jagatud ka polikliinikus, bussipargis, korteriühistutes. Ettepanekutega on tagasi saadetud 472 kupongi, kus paljud teemad kattuvad. Tähtsuse järjekorras: spordihoone rajamine, kultuurimaja laiendamine, sauna ehitamine, põlvkondade maja ehitamine. Aga ka näiteks ühistranspordi viimine Mustamäe haiglani.
Mustamäe linnaosa valitsuse poole pöördusid endise Kadaka küla asukad, kes tahaksid teha oma seltsi. Sellest kuuldes elavnes Savisaar ja teatas: «Kasutage see kindlasti ära!»
Pirital on küsitluslehed ilmunud linnaosalehes ja poodides, kus on tagasisidekastid, mida tühjendatakse regulaarselt. Lisaks antakse varsti välja spetsiaalne linnaosa ajaleht venekeelsetele (1600 eksemplari), mis postitatakse ainult viimati nimetatute postkastidesse.
Kesklinnas on ettepanekuid tehtud keskturu kohta, heakorra, parkimise, vanalinnas jalakäijate tsooni laiendamise, müra ning vanalinna sündmuste teemal. Samuti soovitakse Russalka parki laste mänguväljakuid.
Kristiines on välja pakutud 150 ideed. Näiteks mälestusmärgi rajamine, pargikontserdid.
Nõmmel palgati ametnik
Lasnamäelt on tulnud 428 ettepanekut. Probleemid on muu linnaga võrreldes sarnased: bussiliiklusprobleemid, haljastuse küsimused, ujulat oleks tarvis. Linnaosal on ambitsioonikas plaan kõik sajad ideede esitajad kokku kutsuda ja koos nende üle arutleda.
Nõmmel on kogutud sadakond ettepanekut. Linnaosas on selle projekti tarbeks tööle võetud lausa spetsiaalne ametnik, kaasamisspetsialist. Ettepanekud olid argised: heakord, lasteaiakohad, autopesula, pargihaljastusprogrammid.
Sel nädalal alustas üleriigilise küsitlusega ka IRL, küsitluse eesmärk on välja selgitada inimeste peamised mured ning ettepanekud seoses sügisel toimuvate kohalike valimistega. Küsitlusele, mille korraldamises osalevad IRLi piirkondlikud ühendused ja kohalikud poliitikud, saab vastata suve lõpuni.
«Inimeste käest otse arvamuse küsimine on vaieldamatult kõige vahetum viis teada saada, mis on kohalike inimeste ettepanekud ja mured konkreetses omavalitsuses. Küsitluste tulemusi kasutab erakond oma kohalike valimiste programmi koostamisel,» ütles IRLi peasekretär Tiit Riisalo.
Samasugust üle-eestilist küsitlust kasutas IRL ka 2011. aasta riigikogu valimiste eel. Toona vastas küsimustikule ligikaudu 60 000 inimest.
