Eesti peaks põgenike vastuvõtmise asemel eelistama vaestele riikidele arenguabi andmist, leiab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Hannes Hanso tänases online-väitluses. Eesti Väitlusseltsi võistkond koosseisus Deivi Õis ja Marcus Niin kaitseb vastupidist seisukohta.
Lugege mõlema poole avakõnesid ja esitage neile kommentaariumis lugejaküsimusi – parimad neist esitatakse väitluse 2. osas ehk ristküsitluses ka mõlematele osapooltele.
HANNES HANSO AVAKÕNE (JAATUS)
Parem anda arenguabi kui lubada põgenikke Eestisse.
Täpsustaks algatuseks üle ühe olulise teema. Väitluse pealkirjast võib aru saada, et arenguabi asendaks põgenike lubamist Eestisse. Kindlasti see nii ei ole. Eesti on alla kirjutanud kõigile olulistele rahvusvahelistele konventsioonidele, mis reguleerivad põgenike määratlemist, nende õigusi, riigi kohustusi põgenike ees jne. Põgenik, kes sellisena kvalifitseerub, peab rahvusvaheliste lepingute alusel saama Eestist või mõnest teisest riigist varjupaika olenemata sellest, kui palju arenguabi me anname.
Arenguabi temaatika on ülimalt keeruline. Kindlasti ei ole see eraldiseisev võluvits, millega saab kõiki maailma muresid lahendada. Abi on ju antud aastakümneid ning mitte alati kõige paremate tulemustega. Siiski väidan, et arenguabi mitteandmine viib samade tagajärgedeni, mis haiguse ravimine siis, kui patsient on juba haigestunud. Arenguabi võiks näha kui teatud ennetavat tegevust, mis pigem töötab tõve põhjuste kontrollimisega kui väljakujunenud sümptomitega.
Arenguabi eesmärk on suurendada inimeste võimekust maailma vaesemates riikides või piirkondades oma eluga kohapeal toime tulla. Võidelda kõikvõimalike probleemidega siis, kui nad on meil n-ö «hoovi peal» kohal, on lõppkokkuvõttes oluliselt kallim.
Teemakäsitluse lihtsustamiseks toon paralleeli Eesti kui arenguabi saajaga. Euroopa Liit sisuliselt abistab Eestit miljardite eurodega. Me võtame selle toetuse vastu, teeme projekte, ehitame infrastruktuuri ning kirjutame riigieelarvesse sisse.
Millised on Euroopa rikkamate riikide argumendid meid tagant toetades ja meile raha jagades? Neil oleks ilmselgelt oma rahaga muud ka teha, eriti praeguste finantsraskuste tingimustes, kui seda Eestisse jagada...
Abi antakse selleks, et tekiks üks efektiivne ja sujuvalt funktsioneeriv majandusruum, kuhu saaks turvaliselt investeerida, kus saaks raha teenida jne. Ühesõnaga, EL vaatleb Eestit kui ala, kus peab valitsema stabiilsus, rahu ja õiguskord – ka siin peab elul ja selle elamisel olema mõte. Seetõttu makstakse ka kinni miljardite eurode eest meie abistamist.
Kanname selle paralleeli üle arenguriikidele – arenguabi kui meetme loogika on täpselt sama. Väga paljud probleemid, muuhulgas põgenikud, on palju laiema, ütleks suisa globaalse, tasakaalutuse ja sellest tuleneva rahulolematuse sümptomiteks.
Enamik inimesi maailmas ei lahku oma kodust, sagedasti ka igaveseks, ilma väga veenva põhjuseta. Tasakaalustamatu areng, perspektiivitus, lootusetus, võimaluste puudumine, halb valitsemine, üleüldine vaesus on kasvulava konfliktidele, sõdadele, erinevate religioonide vahelistele pingetele, terrorismile, kuritegevusele jne.
Leian, et arenguabil on muuhulgas väga selge julgeolekudimensioon – lääne ühiskonda sattunud, selles pettunud ja sihi kaotanud tegelased on sagedasti sattunud äärmuslaste mõju alla. Nägime just hiljuti, milleni see viis Bostonis, sarnaseid probleeme on palju olnud Suurbritannias, Hispaanias, Prantsusmaal jne. Andkem inimestele võimalus oma sünnimaal väärikalt elada ja paljud probleemid kukuvad ära.
Arenguabi ülesanne on tekitada olukord, kus riigid saavad areneda ja ise oma elanikkonnale võimalusi pakkuda. See omakorda, vähemalt teoreetiliselt, peaks vähendama ka inimeste arvu, kes oma kodudest on sunnitud põgenema. See on loogika, mida on aktsepteerinud ka Eesti riik. Ka meie oleme just neil põhjustel lubanud panustada 0,17 protsendiga SKPst, et maailma abivajajaid aidata.
Parema nähtavuse saavutamiseks ei peaks me oma panust lihtsalt jagama ÜRO või Euroopa Komisjoni kaudu. Meil oleks vaja oma organisatsiooni, mis arenguabi ja koostööga tegeleb, näiteks EstoniaAid.
Järgnevalt lugege väitlusseltsi võistkonna avakõne ning Hanso kiiret vasturepliiki. Kell 12.30 algab otseülekandena ristküsitlus. Väitlus lõpeb mõlema poole lõppsõnade ja kohtuniku kommentaariga.
Pagulasteemalised väitlused saavad teoks Postimehe, Eesti Väitlusseltsi, Eesti Inimõiguskeskuse, siseministeeriumi, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) ja Euroopa Pagulasfondi koostöös.