«Koyaanisqatsi» väsinud lapselaps

, filmikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üle ääre ajava ambitsiooniga «Samsara».
Üle ääre ajava ambitsiooniga «Samsara». Foto: Kaader filmist

Mitteverbaalse filmi mõiste tõi laiema publiku ette God­frey Reggio 1982. aasta film «Koyaanisqatsi», mis vapustas nii vaatajaid kui kriitikuid. Tihedas koostöös helilooja Philip Glassiga valmis terve hüpnootilise pildi ja minimalistlike helikordustega audiovisuaalsete teoste triloogia.

«Koyaanisqatsi» on kultusfilm tänini ning see sai läbimurdeks ka noorele tehnikataiplikule operaatorile Ron Frickele, kelle kaubamärgiks on saanud meisterlikud nn time-lapse- ehk aegluubis või pilthaaval filmitud kaadrid, mis tekitavad peadpööritava efekti.

1985. aastal tegi viimane 43-minutilise «Chronosega» oma lavastajadebüüdi ja 1992. aastal nägi ilmavalgust juba «Baraka», mille koopiad mängisid mõned kinod mitme aasta jooksul sõna otseses mõttes lihtsalt ribadeks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles