«Oi-oi-oi,» ohkab Harju maakohtu esimees Helve Särgava. Kuid Särgava ei ohka mitte oma kohtus toimuva pärast, vaid kommenteerib olukorda Viru maakohtus, kus kohtupidamine on veninud aastatepikkuseks.
Riik ei suuda Ida-Virus õigust mõista
3. mai 2013, 00:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näiteks korruptsioonis süüdistatud Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjovi süüasi jõudis kohtusse selle aasta alguses, istungite alguseks aga määrati alles 2015. aasta. Kusjuures teod, milles Solovjovi süüdistatakse, toimusid juba 2006. ja uurimist alustati 2009. aastal.
Asja keerulisust arvestades on mõistlik eeldada, et kohtuistungidki, kui need ükskord algavad, võtavad oma aja. Tõenäoliselt kaevatakse otsus edasi järgmisse kohtuastmesse, lõpuks ehk isegi riigikohtusse. Kui kõik ladusalt läheb, saab asjale siiski ilmselt enne 2020. aastat joone alla tõmmata.
«Kõik on selle olukorra pärast õnnetud, kellelegi ei meeldi,» võtab Virumaa õigusemõistmise pikaloomulisuse kokku Viru ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Katri Krall.
Kohtunikke ei jätku
Jevgeni Solovjovi süüasi pole ainus. Kaitsepolitseist näiteks öeldakse, et Viru kohtus on neil teisigi asju, mille istungid algavad alles 2015. aastal. Juba on ette näha, et mingid asjad jäävad 2015. aasta lõppu või isegi kaugemale.
Põhjus, miks nii kaua läheb, on tuttav. Virumaal lihtsalt ei ole piisavalt kohtunikke, sest riik ei suuda sinna inimesi leida, sinna tööle meelitada. Asjad venivad veelgi seepärast, et sama probleemiga maadlevad teisedki ametid. Nii leidub Viru ringkonnaprokuratuuris täitmata ametikohti.
Viru maakohtu kohtunikel pole probleemi lahendamiseks suurt midagi teha, vaid olukorda möönda. Solovjovi kohtuasja venimise kohta teatab Viru maakohus napilt, et asja menetleval kohtunikul ei ole sel ega järgmisel aastal lihtsalt aega – kõik tema päevad on juba tööd ja istungeid täis planeeritud.
Kohtuasjade venimisest Viru maakohtus teatakse ammu. Sellele on mitu korda tähelepanu juhtinud ametist lahkuv riigikohtu esimees Märt Rask. Samale viitas äsja Postimehele intervjuu andnud Priit Pikamäe, kes esitati Raski järglasena riigikohtu esimehe kandidaadiks («Priit Pikamäe: karistusõigusel on piirid», Postimees, 30.04). Prokuratuur kordab, et Virumaal ongi järjekorrad pikad. Justiitsministeerium tunnistab, et Virumaa on erijuhtum.
Paranemist ei paista aga kuskilt. 1990. aastatel nimetati ametisse korraga väga palju kohtunikke, nüüd on jõudnud kätte aeg, kui paljud neist hakkavad pensionile minema. See süvendab kohtunike põuda veelgi ja kõige haavatavamad on need kohad, kus praegugi probleemid kõige suuremad.
Justiitsministeerium on eri aegadel üritanud olukorda parandada, aga tihti on need katsed andnud risti vastupidise tulemuse. Näiteks algatas ministeerium kohtujuristide, sisuliselt abikohtunike palkamise. Teoorias hea idee, aga kuna kohtujuristide katseprogramm ja selleks eraldatud raha läks Harju maakohtusse Tallinnas, siis tõmbas see ära kohtukonsultante (just nemad kandideerivad kohtujuristide kohtadele) teistest kohtutest ja teistest piirkondadest.
Teise näitena võib tuua katkematuse põhimõtte, mõni aasta tagasi kohtupidamises omaks võetud põhimõtte, et kui kohtuistungid algavad, siis tuleb need ühe jutiga ära teha, et ei tuleks pause ja et asi liiguks kiiremini. Kohtunikud olid algusest peale skeptilised, kas päriselus mõte ikka töötab ja tulemusi annab.
«Elu on palju keerulisem, kui mis iganes seadus või määrus ette näha suudab,» räägib Harju maakohtu esimees Helve Särgava. Kõike võib ju juhtuda: süüalune ei ilmu kohtusse, tunnistaja jääb haigeks, advokaat peab ära sõitma, eksperdiga juhtub õnnetus. Tagajärg on see, et istungeid ei toimu ja katkematuse põhimõte saab rikutud.
Justiitsministeeriumi asekantsler Kristel Siitam-Nyiri möönab, et kuigi nende analüüs näitab, et teatud asjades (näiteks maksuvaidlustes) on katkematuse põhimõte kohtumõistmist kiirendanud ja aidanud vältida aegumisohtu, on tervikuna vaja see teema uuesti üle vaadata.
«Valmistame praegu ette ettepanekuid, kuidas katkematuse põhimõtet paindlikumaks muuta,» räägib Siitam-Nyiri.
Pealegi võib selle põhimõtte järgimine luua kohtupidamise pikkusest mõnevõrra petliku mulje – menetlusaeg ise võib küll lüheneda, aga menetluse alguse ootamine hoopis pikeneda.
Lahendust ei paista
«Viru maakohtu probleemiga on aastaid tegeletud,» lisab justiitsministeeriumi teine asekantsler Marko Aavik, kellele allub ministeeriumis kohtute haldamise suund. «Mitmed kohtunike ametikohtadele välja kuulutatud konkursid on Viru maakohtus korduvalt nurjunud.»
Ka Aavik tunnistab, et mitmele probleemile ei ole kiireid lahendusi. Neist esimene on kohtunikukohtade täitmine. Tõsi, ministeerium on Virus viimase aasta-paari jooksul suurendanud kohtunikukandidaatide arvu ja suutnud vähendada menetlustähtaegu. Kuid kõik see on tulekahju kustutamine, kaugemaks tulevikuks põhimõttelist lahendust ikkagi pole.
Politseis ja prokuratuuris räägitakse, et kui süüasi jõuab kohtusse kümmekond aastat pärast teo toimepanekut (nagu Jevgeni Solovjovi kaasus), kannatab sellest õigusemõistmise kvaliteet, sest tunnistajad unustavad. Kokkuvõttes muutub raskemaks uurijate töö.
Kohtupidamise venimisest võib tarbetult kannatada kohtualunegi, näiteks kui ta ei tohi kohtupidamise lõpuni elukohast ja koduriigist lahkuda vms.