Kaklus Ustimenkoga aheldas pikaks ajaks vanglasse

Tartu vanglas puhkenud kaklus sarimõrvar Juri Ustimenkoga kustutas roolijoomarluse eest vangis istuva Gert-Erik Rudissaare lootused ennetähtaegsele vabanemisele.

«See on Tartu vangla julgeolekuosakonna räme bläkk,» teatab vanglast helistav Rudissaar Postimehele. Tema arvates saanuks kriminaalasja toonud kaklust Ustimenkoga vältida. Ent läks teisiti. Kakluse tulemusena peab ta järgmised poolteist aastat vangis veetma. Seetõttu palubki mees abi õiguskantslerilt.

Vanglakaaslased iseloomustavad roolijoodik Rudissaart omamoodi huumoriga inimesena. Tema naljad olevat teistele mõistmatud. Kuid mis oluline – iseloomult olevat Rudissaar rahulik ja ei tülitavat kedagi. Tõsi, tema kontos on mullu sügisest vanglaametniku solvamine selle eest, et ametnik palus tal avada suu veendumaks, kas Rudissaar neelas talle antud ravimi ikka alla.

Pärast umbes aastast karistusaega tekkis mehel lootus vanglast väljapääsemiseks. Vähemalt nii ta arvab. Rudissaarele oleks kohaldatud elektroonilist järelvalvet. Mehe lähedased olid talle vabanemiseks leidnud Saaremaale püsiva elukoha.

Selle kõik kustutas Rudissaarel tühja koha pealt tekkinud konflikt Eesti tuntuima kinnipeetava, eluaegse vangi Juri Ustimenkoga. Kümmekond aastat tagasi kogu Eestist hirmul hoidnud sarimõrtsukaga. Iroonilisel kombel taotles ka Ustimenko samal ajal presidendilt armu.

Konflikti puhkemises oli paljus süüdi Rudissaar, sest 11. novembril hakkas ta spordisaalist treeningult tulnud kaasvange pilkama. Hüüdis neid «sportlasteks» ja «vanDammedeks». Ustimenkole selline iroonia ei meeldinud.

Järgnes sõnavahetus eluaegse vangi kongis. Hetkel, kui Rudissaar kongist lahkuma asus ja selja keeras, haaras Ustimenko pliiatsi, karjus «ma tapan sind piider» ja imiteeris peopessa surutud pliiatsiga lööki, mis oli suunatud eestlase kõrri.

Rudissaare väitel said juhtunust teada ka vanglatöötajad. «Siin ei liigu hiir ka ilma, et julgeolek sellest ei teaks,» väidab ta. Ometi on see hinnang, mida vangla julgeolek on asunud nüüd eitama. Sest tüli osapoolte eraldamiseks ei võetud vanglas ette mitte midagi.

Nädal pärast esimest tüli ja vahepealset pinget täis päevi juhtus see, mida vangla julgeolek pidanuks Rudissaare hinnangul ära hoidma. Õhtuste kohustuslike koristustööde ajal solvas Ustimenko taas oma vastast ja eestlane nõudis aru.

Puhkenud sõnavahetus paisus kakluseks. Ehkki esimesena ründas Ustimenko, sai temast peajagu pikem Rudissaar vastasest kiiresti jagu – Ustimenko jäi teadvuse kaotanuna ning lõhkise peaga vangla koridori lamama.

Et kaklusest saadud vigastused olid tõsised, alustati kriminaaluurimist. Ustimenko nimetas juhtunut ülekuulamisel arusaamatuseks, mida saanuks ära hoida. Samal seisukohal on ka Rudissaar.

Et mees rääkis ülekuulamisel kaklusele eelnenud tapmisähvardusest, alustati sellegi asjus kriminaalmenetlust. Märtsi keskel otsustas Lõuna ringkonnaprokuratuur, et viimase asjus tuleb kriminaalmenetlus kuriteokoosseisu puudumise tõttu siiski lõpetada. Põhjus on muigama panev – Tartu vangla väitel pole neil säilinud videosalvestist väidetavast konfliktsituatsioonist, kus Ustimenko Rudissaare suunas pliiatsiga ründeliigutusi tegi.

Rudissaar vaidlustas tapmisega ähvardamise kriminaalasja lõpetamise küll riigiprokuratuuris, kuid sealtki tuli aprilli lõpus eitav vastus. Justiitsministeeriumi sisekontrolliltki eitava vastuse saanud mees pöördus nüüd viimases hädas õiguskantsleri poole. Ent selle kaebusega läheb veel aega.