Kulupõletajad jäävad enamasti karistuseta, kuna neid on raske kindlaks teha.
Kulupõletajad jäävad üldjuhul tabamata
6. mai 2013, 15:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi kulu põletamine on Eestis keelatud, sai häirekeskus viimase kolme ööpäeva jooksul teate 220 erinevast kulupõlengust. Selle eest võidakse karistada kuni 800 euro suuruse rahatrahviga ning juriidilise isiku puhul kuni 3200 euro suuruse rahatrahviga, kuid tegelikud arvud räägivad teist keel - trahvi saab vaid käputäis, sest süüdlasi ei tabata.
Kulupõletamise juhtumeid menetlevad keskkonnainspektsioon ning päästeamet.
«Kulupõlengute eest karistamise probleem on enamjaolt seotud sellega, et sündmuskohalt ei saada kedagi kätte,» rääkis päästeameti pressiesindaja Annika Koppel Postimehele. «Tõmmatakse tikust tuld ja minnakse minema. Seetõttu on ka karistada raske, sest jälitamisega pääste ei tegele.»
«Kuna kulupõletamine on keelatud tegevus ja seda teavad ka kulu süütajad, siis on neid tabada sündmuskohalt või selle lähedusest on peaaegu võimatu, mida näitab ka olematu karistuspraktika,» märkis Koppel. «Lõkete puhul on rikkumise sisu ja tegevus konkreetne ning tavaliselt ka süüdlane kohapeal olemas.»
Lõketest alguse saanud kulutulekahjude puhul karistatakse lõkke tegemise nõuete rikkumise eest. 2013. aastal on päästeamet karistanud 7 juhul lõkke tegemise nõuete eiramise eest, neil kolmel juhul oli lõkke ümbruse puhastamata jätmise tõttu tuli levinud kulusse. Trahve on olnud kokku 200 euro eest. Suurim (80-eurone trahv) tehti hoonele väga lähedal süüdatud lõkke eest.
2012. aastal karistati 20 juhul summas 684 eurot samuti lõkke tegemise nõuete rikkumise eest. Suurimaid trahve oli mullu kaks ning mõlemad 100-eurosed. Üks selle eest, kui lõkke tegemisest süttis kulu ja hävis männinoorendik. Teine lõke süütas kuuri.
Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul teatas, et keskkonnainspektsioon ei ole sel aastal veel rahatrahve määranud, tuleohutusnõuete rikkumisega seoses alustatud menetlused on veel pooleli.
«Andmebaas näitab, et üks menetlus on alustatud Põlvamaal ja kaks Lääne-Virumaal,» selgitas ta. Siiski ei kajasta see hetkeseisu üle Eesti, sest andmed alustatud menetluste kohta tekivad andmebaasi nihkega.
Tuul tõi välja näited, milliseid juhtumeid menetletakse:
22. aprillil saadi häirekeskuselt teade, et Põlvamaal Põlva vallas Andre külas oleval kinnistul oli tehtud lõke, mis oli jäetud hooletusse ja kust kulu süttimisega levis tuli edasi loodusesse. Ohtlikuks muutis olukorra see, et kohe sealsamas kõrval oli mets. Päästjad kustutasid põlengu ja keskkonnainspektsioon alustas tuleohutuse seaduse alusel väärteomenetluse. Otsust veel tehtud ei ole.
Kaks väärteomenetlust on alustatud seoses kulupõlengutega Tapa linnas. Üks põleng oli Tapal Lembitu pst ja Ivaste tänava ristmiku läheduses ja teine Üleviste tänava kandis. Mõlemad põlengud toimusid 22. aprillil. Mõlema juhtumi puhul olid ka tunnistajad, kelle abiga on tuletegijad kindlaks tehtud ja alustatud nende suhtes väärteomenetlus.
«Tulekahju põhjuseks võib olla hooletus, näiteks mahavisatud suitsukoni või valveta jäetud lõke, nii nagu eespool kirjeldatud juhtumite puhul,» märkis Tuul. «Ei ole välistatud ka tahtlik kuluheina süütamine, sealhulgas poisikeste tegevus. Pahatihti jääb tulekahju põhjustaja selgusetuks.»
Tuul lisas, et päästeamet ja keskkonnainspektsioon teevad pidevalt selgitustööd, miks on lahtise tule tegemine ohtlik, kuidas ja millistel tingimustel tohib lõket teha.
«Möödunud kolmapäeval korraldasid päästjad ja keskkonnakaitseinspektorid suure reidi Harjumaal,» lausus ta. «Selle käigus tuvastati ka mitu lõket, mis ei vastanud nõuetele ja need lasti kustutada. Lõkketegijaid hoiatati ja selgitati tuletegemise nõudeid.»
Kes menetleb?
Kulu põletamise juhtumeid menetleb ja süüdlasi karistab peamiselt keskkonnainspektsioon. Päästeamet teostab riiklikku järelevalvet metsa- ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete täitmise üle tuleohutuse seaduse kohaselt suure tuleohu korral.
Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise tuleohutusnõuete rikkumisel väärteo kohtuväline menetleja on nii päästeamet kui ka keskkonnainspektsioon. Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise tuleohutusnõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Kui teo paneb toime juriidiline isik, siis on rahatrahv kuni 2000 eurot (1 trahviühik on 4 eurot).
Samuti on keskkonnainspektsioon karistusseadustiku § 352 lg 1 märgitud teo- metsas või mujal looduses tuleohu tekitamise või tuleohutuse tagamise või tule leviku tõkestamise nõuete rikkumise kohtuväliseks menetlejaks.
Tuvastatud rikkumise eest on ette nähtud rahatrahv 200 trahviühikut ning juriidilisele isikule kuni 3200 eurot. Eelkõige tegeleb keskkonnainspektsioon juhtumitega, mis leiavad aset väljaspool tiheasustusalasid looduses.
Allikas: keskkonnainspektsioon, päästeamet