Tallinlane Heiki avastas oma hirmuks kraanivee filtrist tillukesed putukad, Tallinna Vee labori kinnitusel on tegu kõikides veesüsteemides esinevate vesikakanditega, mis ei osuta inimese tervisele mingit ohtu.
Kraanivees elavad putukad ehmatasid tallinlast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinlane Heiki oli putukaid veefiltrist leides tõeliselt ehmunud ja pahandas vee-ettevõtte peale, kes suurtest maksudest hoolimata ei suuda elanikele tagada kvaliteetset joogivett kraanides. «Putukad on läbipaistvad, kümne jalaga ja kõrvahargi moodi hargiga saba otsas,» kirjeldas mees Postimees.ee'le oma ootamatut leidu.
Ta imestas, et kui leitud loomakesed on nii elujõulised, et suudavad üle elada veesüsteemis oleva surve, siis kuidas võivad nad käituda inimorganismis nende veega allaneelamisel. Tema sõnul võttis Tallinna Vesi tema teadet tõsiselt ja korraldab nüüd piirkonnas veetrassi põhjaliku läbipesu.
Tallinna Vee kommunikatsioonijuht edastas Postimees.ee'le ettevõtte veelabori analüüsi tulemused, millest selgub, et tegu on hariliku vesikakandiga (Asellus aquaticus).
Vee-ettevõte selgitas analüüsi tulemustes, et putukamure kurtnud inimese korterist võeti veeproovid nii vannitoast kui köögist, mille kraani ette oli paigaldatud filter. Keemiliselt olid mõlemad proovid puhtad.
«Mikrobioloogiliselt vastas vannitoast võetud veeproov nõuetele, kuid köögist võetud proovis ületas kolooniate üldarv kehtivat limiiti. Kuna bakterite paljunemine veefiltritel on tavapärane probleem, on antud tulemus seostatav kasutatava filtriga,» leidis analüüs.
Veekakand haigusi ei kanna
Veefiltrist kaasa võetud ussikeste laadseid organisme analüüsides tehti kindlaks, et tegu on hariliku vesikakandiga. «Seda perekonda iseloomustab lame keha seitsme paari jalgadega. Nad on tagasihoidliku hallika värvusega, 12-20 mm pikkused vähikesed,» seisab labori analüüsis umbes ühe aasta elava putuka kirjeldus.
Erialasest kirjandusest tehtud väljavõtted toovad esile, et vesikakandi mitmed liigid on võimelised veevarustussüsteemi torustikes ellu jääma ning isegi paljunema.
«Uuringud on näidanud, et praktiliselt ükski veevarustussüsteem ei ole täielikult vaba sellistest elusorganismidest. Eriti armastavad vesikakandid vanu torustikke. Nad on väga kohanemisvõimelised ja elavad ka madalal temperatuuril, kõrgel rõhul, hapnikuvaeses ja lahustunud kloori sisaldavas vees. Veetorustikus liiguvad nad koos veevooluga või klammerduvad toru seintele.»
Samas ei ole vesikakand patogeenne ega kanna edasi haigusetekitajaid, seega ei ole neist inimese tervisele ohtu. Seetõttu on vesikakandite esinemine veevarustuses eelkõige esteetiline probleem, mis mõjutab tarbijale vee vastuvõetavust, refereeris labor.
Vesikakanditest vabanemiseks kasutatakse tavaliselt torustike survepesu või ka keemilist tõrjet.