Eesti püsis Rahvusvahelise Kaubanduskoja (ICC) peatselt avaldatava maailma avatumate turgude edetabelis 9. kohal ja Soome on tõusnud 17. kohale võrreldes eelmise edetabeli 20. kohaga, kirjutab Kauppalehti reedel.
Eesti püsis ICC maailma avatumate turgude edetabeli 9. kohal
10. mai 2013, 09:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmises, 2011. aasta novembris avaldatud edetabelis oli Eesti samuti 9. kohal. Edetabeli esikolmik on püsinud muutumatuna, esikohal on Hongkong, millele järgnevad Singapur ja Luksemburg. Oma positsiooni on parandanud Belgia, tõustes neljandale kohale võrreldes tunamulluse viiendaga ja Malta on tõusnud viiendale kohale tunamulluselt 22. kohalt.
Holland püsib 6. kohal, kuid Araabia Ühendemiraadid on langenud neljandalt seitsmendale kohale ja Iirimaa seitsmendalt positsioonilt kaheksandale. Esikümne lõpetab Island, mis on kerkinud sinna tunamulluse tabeli 13. kohalt.
Esikümnest on välja langenud Šveits ja Taani, kukkudes vastavalt kaheksandalt kohalt 11. kohale ja kümnendalt 15. kohale. Rootsi oli tänavuses edetabelis 12. kohal ja Venemaa 59. kohal.
Indeksi koostamisel arvestatakse 35-protsendise kaaluga avatust kaubandusele ja kaubanduspoliitikat ning 15-protsendise kaaluga avatust otsestele välisinvesteeringutele ja kaubandust lihtsutavat infrastruktuuri. Eesti sai tunamullu kõrgeima hinde avatuses investeeringutele, mille puhul hinnatakse otseste välisinvesteeringute suhet sisemajanduse koguprodukti (SKP) ja põhivarasse tehtud kapitali kogumahutustesse ning välisinvesteeringute tegemise administratiivset lihtsust ja ajakulu.
Euroopa Liidus (EL) on majandusel vaja eelõige erasektori vedavat abi, kommenteeris tulemusi ICC juht Nicolle Graugnard. «Hoolitsege selle eest, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted turule pääseksid,» ütles Graugnard. «Meil on maailma kaubanduses vaja harmoniseeritud reegleid ja suurim kasu nendest on väikestele ja keskmistele ettevõtetele. Neil ei ole üheski riigis samasugust tegevus- ja läbirääkimispositsiooni kui üleilmsetel suurettevõtetel.»
«EL-i seisukohalt on peamine küsimus, kuidas saame muuta Euroopa väikesi ja keskmisi ettevõtteid konkurentsivõimelisemaks,» ütles Graugnard.