Vene koolide kaitsjad pöördusid erakooliseaduse pärast Tederi poole

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildil on õiguskantsleri kantselei.
Pildil on õiguskantsleri kantselei. Foto: Toomas Huik

Mittetulundusühing Vene Kool Eestis saatis reedel õiguskantsler Indrek Tederile pöördumise, paludes kontrollida aprillis vastuvõetud erakooliseaduse muudatuse vastavust põhiseadusele, riigikogu algatas seadusemuudatuse just õiguskantsleri ettepaneku põhjal.

Vene koolide kaitsjate sõnul rikuvad seaduseparandused venelaste põhiõigusi saada taskukohast haridust emakeeles.

MTÜ Vene Kool Eestis palus kontrollida erakooliseaduse vastavust põhiseadusega. Samuti palus mittetulundusühing oma pöördumises Tederil lähtudes õiguskantsleri seadusest kontrollida õiguskantsleri ehk iseenda sobivust oma ametikohale. Vene Kool Eestis põhjendas oma palvet sellega, et õiguskantsleri seaduse järgi peab õiguskantsler olema teovõimeline Eesti kodanik, kellel on kõrged kõlbelised omadused.

25. aprillil pöördus MTÜ Vene Kool Eestis president Toomas Hendrik Ilvese poole palvega jätta erakooliseaduse muudatused välja kuulutamata. MTÜ jäi oma palvega hiljaks, kuna Ilves kuulutas seaduse välja juba 22. aprillil.

Riigikogu võttis 18. aprillil vastu kultuurikomisjoni algatatud erakooliseaduse muudatused, mis piiravad muukeelsete munitsipaalgümnaasiumide loomist. Seaduse vastuvõtmise poolt oli 49 riigikogu liiget ja vastu 31 riigikogu liiget.

Seadusemuudatuse eesmärk on välistada võimalus, et kohalik omavalitsus hoidub eraõigusliku juriidilise isiku asutamise kaudu kõrvale põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud õppekeele nõuetest.

Munitsipaalgümnaasiumi õppekeel on eesti keel ning muus keeles toimuvaks õppeks annab loa valitsus. Erakooliseaduse senise redaktsiooni kohaselt oli erakooli pidaja õppekeele valikul vaba. Muudatuse kohaselt lähtutakse edaspidi õppekeele määramisel põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kehtestatud nõuetest ka juhul, kui erakooli osanik, aktsionär, asutaja või liige on riik või kohalik omavalitsus.

Eelnõu algatamise ajend oli õiguskantsler Indrek Tederi mullu septembris tehtud ettepanek viia erakooliseadus põhiseadusega kooskõlla. Õiguskantsler leidis, et erakooliseadus on põhiseadusvastane, lubades avalikule võimule kuuluvas erakoolis võõrkeelset õpetust kontrollimata, kas võõrkeelse hariduse andmisel on riik taganud igaühe õiguse saada eestikeelset õpetust.

Teder viitas Tallinna ja Narva linnavolikogu kavale viia osa munitsipaalkoole eraõiguslikule alusele, mis võimaldab neil õiguskantsleri hinnangul valitsuse otsust ja seadusandja tahet eirata ning pakkuda kohalikele elanikele gümnaasiumiõpet vabalt valitud keeles ning õpetada eesti keelt vaid võõrkeelena.

Teder märkis, et avalikule võimule kuuluvas erakoolis muukeelse õpetuse andmise vabaduse piiramine ei takista kellegi isiklikke valikuid saada õpetust muus keeles avalikule võimule mitte kuuluvas erakoolis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles