Seitse kuud kestnud konsultatsioonid Eesti-Vene piirileppe üle on lõppenud olukorraga, kus Venemaa on oma eesmärgid saavutanud, kuid Eesti eesmärkide kohta pole teada midagi, leiab endine minister ja riigikogu liige Tõnis Lukas.
Lukas: Tartu rahu järgsete alade loovutamist Venemaale pole põhjendatud
15. mai 2013, 16:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kahe riigi omavaheline leping peaks olema mõlema poole huvides, aga praegu on nii, et üks pool annab ära päris suure tüki oma territooriumist, teine pool võtab selle vastu ja mõlemad pooled on justkui rahul,» ütles Lukas, viidates asjaolule, et Eesti loobub Tartu rahulepingu järgset piiri tagasi nõudmast.
Lukase sõnul on selge, et Venemaa huvi lepingus on saada endale territoorium ja lihtsustada Euroopa Liiduga viisavabaduse läbirääkimisi. «Aga Eesti poole huvi ei saa ju seisneda ainult oma territooriumi äraandmises,» oli Lukas hämmeldunud. «Ma loodan, et nüüd lähiajal ka avalikkusele piisavalt seletatakse, mis on Eesti riigi huvi praeguse lepinguvariandi juures.»
Lukas ütles, et kui valitsus on nimetanud piirilepet pelgalt tehniliseks leppeks, siis eelseisvate poliitiliste debattidega tuleb sellele siiski anda tähendus.
«Meie käsitlus peab kindlustama, et rahvusvahelises diplomaatias, sealhulgas Venemaal, käsitletaks Tartu rahu jätkuvalt jõus olevana ja et keegi ei näeks uues leppes võimalikku uue ajastu algust. Ses plaanis oleks õigem nimetada seda konkreetset lepet Tartu rahu kolmanda artikli muudatuseks,» pakkus ta.
«Teiseks peaks Eesti seisma selle eest, et need kodanikud, kellel on Venemaa kontrolli all oleval endise Eesti vabariigi territooriumil kinnisvara või maetud sinna sugulasi, et neil oleks võimalik sinna pääseda ja et neid ei lõigataks oma juurtest ja varast lihtsalt ära.»