Eestis sündinud püsielanikest elab oma sünnimaakonnas 69 protsenti ja sünnilinnas või -vallas 47 protsenti, selgus 2011. aasta rahvaloenduse andmetest. Sünnimaakonnast on lahkunud üle poole Järva- ja Jõgevamaal sündinud inimestest.
Üle poole Järva- ja Jõgevamaal sündinud inimestest on kolinud mujale
22. mai 2013, 14:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti elanikest on 85 protsenti Eestis sündinud, mis ei ole kõrge näitaja,» rääkis rahvaloenduse metoodikajuht Ene-Margit Tiit. «Enamikus Euroopa riikides on see number kõrgem, kuid võrreldes eelmise loendusega, on olukord mõnevõrra paranenud.»
Toona oli see näitaja 82 protsenti. Tiidu sõnul on olnud aegu, kui Eestis sündinud Eesti püsielanike osakaal oli veelgi madalam.
Loenduse järgi elab 69 protsenti Eestis sündinud inimestest samas maakonnas, kus nad sündisid. Sünnilinnas või sünnivallas elab 47 protsenti. Sünnikohana käsitletakse isiku ema sünnikohta tema sünni ajal.
«Veerand kõigist Eesti inimestest on sündinud Tallinnas,» lisas Tiit. «See ei tähenda, et nad on Tallinna sünnitusmajas ilmale tulnud, vaid et nende ema alaline elukoht oli nende sündimise ajal Tallinnas.»
Võrreldes eelmise loendusega on sünnimaakonnas elavate isikute arv jäänud ligikaudu samaks, kuigi Eestis sündinute osakaal on suurenenud.
Loenduse hetkel oli sünnimaakonnast lahkunud üle poole Järva- ja Jõgevamaal sündinud inimestest. Harju maakonna kõrval on teistesse Eesti maakondadesse võrdlemisi vähe välja rännanud Ida-Virumaal ja Pärnumaal sündinud inimesed.
«Harjumaalt üldiselt ära ei minda, sinna pigem rännatakse. Sama on Tartumaaga,» lausus Tiit. «Ida-Virumaa on suhteliselt kinnine maakond, sealt inimesed ei kipu lahkuma ja sinna ei kiputa mujalt Eestist liikuma.»
«Maakondadest, mille majandus on vähem arenenud ja mis paiknevad tõmbekeskustest eemal, kiputakse rohkem ära minema,» kinnitas Tiit. «Selles mõttes kipub Lõuna-Eesti kagunurk olema kõige kehvem.»
Samas märkis ta, et kõige rohkem on inimesi lahkunud Järvamaalt, mis ei kuulu majanduslikult kõige kehvemate maakondade hulka. «Ilmselt on tegemist mingisuguse täiendava x-faktoriga.»
«Kõigist maakondadest kipuvad lahkuma pigem naised, mitte mehed,» ütles Tiit. «Alles jäävad üldiselt ikka mehed ja mujale lähevad tarkust või paremat tööd otsima eeskätt naised.»
Tema sõnul on tegemist paradigma muutusega, sest veel 50 aastat tagasi olid naised need, kes olid konservatiivsed ja istusid kodus ning rändasid hoopis mehed.
«Hiiumaal sündinud naistest elas loenduse hetkel ligi veerand Tallinnas, meestest natuke vähem,» tõi Tiit välja. «Ka Läänemaal on ligi viiendik seal sündinud inimestest kolinud Tallinnasse.»
Tartusse on elama asunud ligi kümnendik Jõgeva ja Põlva maakonnas sündinutest.