USA sõdur, keda süüdistatakse 16 Afganistani tsiviilisiku tapmises möödunud aastal, tunnistab end süüdi, et vältida surmanuhtlust, teatasid tema advokaadid.
16 Afganistani tsiviilisikut tapnud USA sõdur tunnistab end süüdi
30. mai 2013, 09:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seersant Robert Bales võtab süü omaks 5. juunil toimuval istungil, kirjutab BBC.
Ta lahkus Kandahari provintsis olevalt eelpostilit 2012. aasta 11. märtsi varahommikul ning ründas kahte lähedalasuvat küla. Ohvriteks olid peamiselt naised ja lapsed.
Tapetute lähedased ütlesid uudisteagentuurile AP, et neid ajab marru võimalus, et mees jääb ellu.
«Selle eest tapaks me 100 Ameerika sõdurit,» sõnas tapatalgutes 11 perekonnaliiget kaotanud Mohamed Wazir, ohvrite seas olid ka tema ema ja kaheaastane tütar.
«Vanglakaristus ei tähenda midagi,» sõnas sõduri käe läbi naise ja veel kolm sugulast kaotanud Jan, kes lubas, juhul kui surmanuhtlust ei rakendata, kätte maksta.
Seersant Balesi advokaatide sõnul kahetseb mees oma tegusid, ent nad ei soostunud jagama detaile sellest, mida kavatseb sõdur istungil kohtunikule öelda.
Kohtunik John Henry Browne kirjeldas Balesi seisundit rünnaku ajal hullunu ja murtuna.
Kohtunik ning kohtupidamiseks kasutatava baasi komandör peavad süü omaks võtmist aktsepteerima. Sõjaväeline vandekohus otsustab seejärel, kas eluaegne vanglakaristus sisaldaks Balesi jaoks ka võimalust tingimisi vabastamiseks.
Rünnaku ajal oli Bales oma neljandal missioonil ning oli tarbinud alkoholi ja valiumit.
Lisaks 16 inimesele, kelle ta tappis, sai vigastada veel 6 afgaani.
Seitseteist tema ohvritest olid naised ja lapsed ning paljusid neist tulistas ta pähe. Mõned surnukehadest olid kokku kuhjatud ja põlema pandud.
Balesi kaitsjad teatasid, et sõdur ei suuda kuidagi tõestada, et ta olnuks teo toimepanemisel olnud hullumeelne või piiratud teovõimega.
Algselt teatasid süüdistajad, et nõuavad surmanuhtlust, ent tegelikkuses pole enam kui 50 aasta jooksul hukatud ühtegi USA sõjaväeteenistujat.