Võrreldes 2000. aasta rahvaloenduse andmetega on islamiusuliste arv Eestis kasvanud 121 võrra, 15-29-aastasi moslemeid on seejuures 333 ehk 79 võrra rohkem kui tollal.
Noorte moslemite arv Eestis kasvab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimase rahvaloenduse projektijuhi Diana Beltadze arvates on islamiusuliste pealekasvu üheks põhjuseks sisseränne teistest Euroopa riikidest, kust lisandub türklasi, asereid ja Kesk-Aasia päritolu muulasi. Eeldatavasti kannavad mõned kohalikud noored edasi ka usku kui peretraditsiooni.
Beltadze sõnul ei saa kindlalt väita, et asja tuum peituks eestlannade massilises moslemitele mehele minemises. Pigem usub ta, et islamiusk võib olla muutunud populaarsemaks tabude, näiteks alkoholi ja samasooliste abielude keelu tõttu.
Veel 2000. aasta rahvaloenduse ajal moodustasid umbes poole moslemitest tatarlased. Praeguseks on märgatavalt suurenenud muude rahvuste, sealhulgas eestlaste ja venelaste osakaal, seda lausa 200 inimese võrra. Kasv on toimunud peamiselt noorte, 15-29-aastaste seas, kus tatarlasi on nüüd muudest rahvustest vähem. Samas moodustavad nad üle 50-aastastest islamlastest kaks kolmandikku.
Huvitava aspektina tõi Beltadze esile Eestis elavate islamiusuliste seas leiduvate eri rahvuste suure arvu. «On ka näiteks soomlasi,» märkis ta. Kokku on 2011. aasta rahvaloenduse andmetel Eestis 1508 moslemit.