CO2 atmosfääri asemel maapõue

Arko Olesk
, teadustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Corbis/Scanpix

Kaugel ei pruugi olla päev, mil põlevkivil töötavaist Narva elektrijaamadest ei pääse atmosfääri enam grammigi süsihappegaasi. Selle asemel voolab CO2 mööda torujuhet Lätti või viiakse laevaga keset Läänemerd ja maetakse sügavale maapõue. Ent see päev ei ole ka lähedal.

Paari nädala eest sai ületatud üks märkimisväärne rajajoon: süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris kerkis üle 0,04 protsendi. See tühisena näiv osakaal ning veel tühisemana tunduv 0,012-protsendipunktine kasv viimase 200 aasta jooksul on aga teadlaste hinnangul põhjustanud ulatuslikke muutusi kliimas ja ökosüsteemides.

Sestap on süsihappegaasi emissioonide vältimisest ja vähendamisest saanud üks domineerivaid globaalseid poliitikaeesmärke. Selle saavutamise nimel kerkivad tuulepargid, vuravad teedele elektriautod ja maju ehitatakse ümber energiatõhusaks. Ent täielikult süsinikuheitmetest vaba majandus ei ole võimalik, vähemalt lähematel aastakümnetel on oma roll veel ka põlevkivi- või söeelektrijaamadel ja maagaasil. Samuti on mitmeid energiamahukaid tööstusharusid, näiteks tsemendi- või terasetootmine, mille puhul ei olegi teistsuguseid, süsihappegaasi mitte tekitavaid lahendusi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles