Eesti ja Soome kaitseministeeriumi ning Prantsuse firma Thales-Raytheon Systems S.A.S. esindajad allkirjastavad kolmapäeval keskmaaradarite ostulepingu.
Eesti ja Soome allkirjastavad keskmaaradarite ostulepingu
1. juuni 2009, 19:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leping 14 radari hankimiseks sõlmitakse 3. juunil Soomes Jyvaskylas, teatas kaitseministeeriumi pressiesindaja BNSile. Eesti saab hankega kaks kolmedimensioonilist keskmaaradarit Ground Master 403, mis tarnitakse lepingu kohaselt Eestile 2012. ja 2014. aastal.
Eesti osa hankest on 350 miljonit krooni, mille eest tasutakse aastate 2009-2014 jooksul vastavalt maksegraafikule.
Lisaks kahele primaarradarile ostetakse ka sekundaarradareid, radari tööks vajalikke generaatoreid, konteinereid, sõidukeid, koolitust ning radoome ehk kupleid, millega radarid statsionaarsel positsioonil kaetakse.
Radaritega kaetaks kogu Eesti ja Eestit ümbritsev õhuruum ühtse radaripildiga. Kaks radarit, mis hakkavad paiknema vastavalt Muhu saarel ja Lõuna-Eestis, täiendavad Eesti seni ainsat kolmedimensioonilist kaugmaaradarit Lääne-Virumaal Kellaveres, tagades piisava õhuseirepildi ka Lääne- ja Kagu-Eestis.
Hankelepingu kohaselt on Thales-Raytheon Systems kohustatud Eesti ettevõtjatelt tegema vastuoste samas suuruses hankelepinguga. Vastuostude puhul on eelistatud sellised valdkonnad nagu teadus- ja arendustegevus, strateegilised kaubad, kõrgtehnoloogilised kaubad.
Radarid Thales-Raytheon Systems Ground Master 403 on võimelised õhusõidukeid avastama kuni 470 kilomeetri kauguselt ja kuni 30 kilomeetri kõrguselt. Tegemist on mobiilsete süsteemidega, mis tähendab, et vajaduse korral saab radari alalisest asukohast tunni aja jooksul minema viia ja teises kohas uuesti töökorda seada.
Eesti ja Soome kaitseministeerium sõlmisid 2007. aasta oktoobris vastastikuse mõistmise memorandumi ühise radarihanke läbiviimiseks. Pakkumismenetluse viis läbi Soome õhuvägi, selles osalesid ka Eesti kaitseministeeriumi ja kaitseväe eksperdid.
Jaanuaris kinnitatud sõjalise kaitse arengukava aastateks 2009-2018 näeb ühe suurima prioriteedina ette ka kaitseväe luure-, seire- ja eelhoiatussüsteemide edasise arendamise. Õhuseireradarite hange on arengukava üheks esimeseks suuremaks hankeks. Samas on see ka ainus Eesti tänavune suurem kaitsealane hange.