Täna pärastlõunal mälestasid Euroopa Parlamendi liikmed 1941. aasta 14. juunil Balti riikides läbi viidud massiküüditamiste ligikaudu 50 000 ohvrit.
Strasbourgis mälestati juuniküüditamise ohvreid
12. juuni 2013, 18:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seitse aastat tagasi kinkisid kolme Balti riigi delegatsioonid Euroopa Parlamendile 1941. aasta küüditatutele pühendatud mälestustahvli. See asub Strasbourgis parlamendi külaliste sektori seinal, mille juures viiakse igal aastal läbi mälestusüritus.
Seekordsel mälestusüritusel kõnelesid ka Euroopa Parlamendi asepresidendid Jacek Protasiewicz (Poola) ning László Surján (Ungari). Osalesid Balti riike Euroopa Nõukogu juures esindavad diplomaadid, sealhulgas Eesti suursaadik Euroopa Nõukogus Gea Rennel.
Mälestusürituse korraldasid Euroopa Parlamendi liikmed Tunne Kelam, Vytautas Landsbergis ning Sandra Kalniete, kellest viimane on sündinud Siberis küüditatud vanemate peres. Tunne Kelami sõnul on 1941. aasta tragöödia teadvustamine ülejäänud Euroopale osa Balti saadikute missioonist.
«Nõukogude totalitaarse režiimi ohvrid ei tohi jääda unustusse – nende olemasolu ja kannatused tuleb lõimida Euroopa ühisesse minevikupärandisse,» ütles Eesti saadik. «Ainult sel kombel saame meie vanemate ja vanavanemate läbielatud kuritegusid mõtestada ning luua koos väärikamat ja turvalisemat tulevikku.»
Osalejad asetasid mälestustahvli jalamile lilli ning korraldasid leinaseisaku. Mälestustahvli ees on oma Strasbourgi visiitide ajal austust avaldanud ka Eesti president Toomas-Hendrik Ilves ning Läti president Valdis Zatlers koos Euroopa Parlamendi presidendiga.
Eestis mälestatakse 1941. aasta juuniküüditamise ohvreid 14. juunil Tallinnas Lindamäel Linda kuju juures toimuva leinapäeva mälestustseremooniaga, perede küüditamislugude kogumisega üle Eesti ( www.kogumelugu.ee), represseeritud ja hukkunud kaitseministritele pühendatud mälestustahvli avamisega kaitseministeeriumi seinal, Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirilli poolt mälestuspärja asetamisega Linda kujule, mälestusjumalateenistusega Jaani kirikus ning rändnäituse Totalitarianism in Europe avamisega okupatsioonide muuseumis.