Kas selliseid noori skulptoreid me tahtsimegi?

Kati Saaritsa «Peegeldused». Foto: Vaal Galerii

Skulptuur pole enam ammu selline ... Milan Kunderat tsiteerides võib see olla ka olemise talumatu kergus: mitte monumentaalne kivvi raiutud haav mällu pronkssõdur Aljoša näol, vaid kergelt vastuvõetav lendlev objekt nelja seina vahel ruumis, kus kõik on vaid refleksioon.

Skulptuuri ja installatsiooni piir on hägustunud. Kõik hõlmab kolmemõõtmelisuses ruumi, mis võib osutuda piirituks. Samuti nagu ehtekunst, kus enam ei aduta, mis on ehe või kui ehtne on «ehe».  

Noore skulptori preemia motiveerib uustulnukaid. Skulptuur on aegade algusest objekt, mida kummardada nii heas kui halvas mõttes. Kas selle ees end ohverdada, kas seda vihata või selle ees minevikku mäletada.