Ministrite vaidlus topeltkodakondsuse üle võib lõppeda riigikogu sekkumisega

Oliver Kund
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välisminister Urmas Paet ja siseminister Ken-Marti Vaher võisid riigikogu avaistungil nalja visata, kuid topeltkodakondsuse küsimuses on nad leppimatud.
Välisminister Urmas Paet ja siseminister Ken-Marti Vaher võisid riigikogu avaistungil nalja visata, kuid topeltkodakondsuse küsimuses on nad leppimatud. Foto: Arno Saar / Õhtuleht

Välisminister Urmas Paet ja siseminister Ken-Marti Vaher ei taganenud oma vastandlikest seisukohtadest topeltkodakondsuse lubamise osas ka täna riigikogu põhiseaduskomisjonis. Nüüd on variante kaks: kas jääb peale Vaher või võtab riigikogu topeltkodakondsuse lubamisel ohjad enda kätte.

Põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste sõnul kutsuti ministrid komisjoni, et kummagi poole argumentidest ülevaade saada. «Kohtumine oli üksjagu emotsionaalne. Pooled oma positsioonides korrektiive ei teinud, mis oli ka ettearvatav,» kirjeldas ta.

Välisminister tahaks teiste ELi riikide eeskujul lubada sünnijärgse topeltkodakondsuse ja mitte sundida eesti kodanikuna sündinud kuid samal ajal ka mõne teise riigi kodakondsust omavaid inimesi ühest kodakondsusest loobuma. Vaher seevastu arvab, et topeltkodakondsuse lubamine oleks julgeolekurisk, mis võimaldaks kodanikuõigusi inimestele, kel ei pruugi olla Eesti suhtes parimad kavatsused.

Komisjon kaldub Paeti toetama

Üks on see, mis lõpeb suure tüliga ja mida keegi ei soovi: seadusandja võtab ise initsiatiivi ja otsustab ära, et see asi on nii, minnes mööda siseministeeriumi ja valitsuse hoiakust.

Maruste ütles, et tema kaldub topeltkodakondsuse lubamise poole. «Eesti on nii väike, et meil ei ole vaja Eestile potentsiaalselt lojaalseid inimesi eemale tõugata, vaid vastupidi – teha nad Eesti sõbraks. Pealiskaudse mulje põhjal võib öelda, et ka komisjon – välja arvatud IRLi liikmed – olid seda meelt.»

Vastava eelnõu tegemine on aga siseministeeriumi pädevus ja minister Vaher oma seisukohast ei tagane. Maruste sõnul on siiski veel kaks võimalust.

«Üks on see, mis lõpeb suure tüliga ja mida keegi ei soovi: seadusandja võtab ise initsiatiivi ja otsustab ära, et see asi on nii, minnes mööda siseministeeriumi ja valitsuse hoiakust.» Eelnõu teeks valmis põhiseaduskomisjon ja seaduse võtaks vastu riigikogu suur saal.

Teine võimalus on minna Läti teed. 1. oktoobrist rakendub Lätis seadus, mis lubab topeltkodakondsust vaid valitud riikide kodanikele. Näiteks saab Läti kodakondsuse säilitada juhul, kui saadakse mõne Euroopa Liidu, Euroopa vabakaubanduse assotsiatsiooni või NATO liikmesriigi kodakondsus. Topeltkodakondsus on lubatud ka nende riikidega, kellega Lätil olemas sellekohane leping.

«Selektiivne lähenemine on võimalik, kuigi see võib esile kutsuda poliitilist turbulentsi,» hindas Maruste. Kumbki minister täna valikulise topeltkodakondsuse ideed ei toetanud, kuid see seisukoht võib muutuda. «Tegelikult on siseministeeriumi silmis ohuks meie suur naaber ja kui see ringist välistada, siis võib-olla on seal kokkupuutepunkte.»

Otsust põhiseaduskomisjon ei langetanud, Maruste sõnul on plaanis topeltkodakondsuse küsimuses korraldada kordusarutelu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles