Korrakaitsepolitsei juht Tarmo Miilits tõdes, et kui aasta algus möödus liikluses üsna positiivses võtmes, siis paraku oleme nüüdseks jõudnud raskete liiklusõnnetuste ja nendes hukkunute arvu poolest läinud aastaga võrreldavasse olukorda.
Miilits rasketest liiklusõnnetustest: olukord on sama kehv kui mullu
17. juuni 2013, 15:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui esimese nelja kuuga jättis liikluses elu 7 inimest, siis tänaseks on hukkunuid kokku 24. Reedest pühapäevani juhtus Eestis 30 rasket liiklusõnnetust, milles hukkus kolm ja sai viga 33 inimest.
Nädalavahetuse 30st vigastusega lõppenud õnnetusest 11 puhul on alust kahtlustada, et sõidukit juhtinu oli eelnevalt tarvitanud alkoholi või narkootikume. Kolmest hukkunust kaks olid jätnud autos turvavöö kinnitamata.
«Nii musta nädalavahetust ei ole liikluses olnud juba tükk aega ja see teeb muret,» ütles korrakaitsepolitsei juht Tarmo Miilits. «Kui aasta algus möödus liikluses üsna positiivses võtmes, siis paraku oleme nüüdseks jõudnud läinud aastaga võrreldavasse olukorda raskete liiklusõnnetuste ja nendes hukkunute arvu poolest.»
Aasta alguses juhtus väga raskeid liiklusõnnetusi oluliselt harvem. Kui möödunud aastal hukkus Eestis esimese nelja kuuga 36 inimest, siis tänavu sai liikluses jaanuarist aprilli lõpuni surma seitse inimest.
«Aasta algus näitas, et Eestis on võimalik palju ohutumalt liigelda. Nüüd, kui ilmad on soojaks läinud, oleme liiklussurmadega taas möödunud aasta tempos ja seda on kurb tõdeda,» märkis Miilits.
Ta tõdes, et oleme üsna tugevas sõltuvuses väliskeskkonna mõjudest: «Esimesed suveilmad tõstsid oluliselt raskete liiklusõnnetuste osakaalu, väga suur hulk rasketest liiklusõnnetustest on põhjustatud joobes juhtimisest.»
Probleemiks on Miilitsa sõnul ka liigne sõidukiirus ning turvavarustuse kasutama jätmine – sel aastal hukkunud 17 inimesest 12 ei kasutanud turvavarustust.
«Viimaseid hukkunutega liiklusõnnetusi iseloomustab peamiselt kolm probleemi: liigne sõidukiirus, alkoholi tarvitanuna rooli taha istumine, turvavarustuse kasutamata jätmine,» rääkis ta. «Üsna kindlalt võib väita, et ühe autoga toimunud õnnetused, teelt väljasõidud, ei peaks olema traagiliste tagajärgedega, kui sõidukis viibijad kasutaksid turvavarustust ning ei ületaks piirkiirust.»
Miilitsa sõnul on politsei hinnangul maksimaalsed karistused nii väärteokorras kui kriminaalkorras piisavad.
«Küsimus on pigem selles, kas rakendame ise või taotleme kohtult piisavalt karme karistusi,» selgitas ta. «Samas on selge, et üksnes karistuse määr ei ole võluvits, mis liikluse ohutumaks muudaks. Vajame käitumisharjumuste muutmist.»
Ta lisas, et politsei keskendub pühade eel ja nende ajal tavapärasest rohkem liiklusrikkujate tabamisele ning on ohtlike liiklusrikkujate suhtes nii karm, kui võimalik.
«Politsei panustab omalt poolt jätkuvalt võimalikult palju liikluse rahustamisse ning järelevalvesse. Ohtlike liiklusrikkumiste osas oleme resoluutsed ning karistame karmilt,» sõnas Miilits. «Samas on selge, et tulemuseni, kus meil raskete liiklusõnnetuste arv hakkab kahanema, saame jõuda vaid üheskoos käitumisharjumusi muutes.»