Eesti elanike elatustase Baltimaade kõige kehvem

Kaja Koovit
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti tegelik eratarbimine ostujõupariteedi alusel oli eelmise aasta kokkuvõttes Eurostati andmetel 59 protsenti ELi keskmsiest.
Eesti tegelik eratarbimine ostujõupariteedi alusel oli eelmise aasta kokkuvõttes Eurostati andmetel 59 protsenti ELi keskmsiest. Foto: SCANPIX

Eurostati täna avaldatud andmetest selgub, et riigi elanike majanduslikku olukorda peegeldav tegelik eratarbimine ostujõu pariteedi alusel, oli Eestis Balti riikidest kõige madalam.

Kui tihti kasutatakse riigi rikkuse mõõdikuna sisemajanduse kogutoodangut (SKT) elaniku kohta, siis see ei ole ainus võimalus. Teine ning Eurostati hinnangul riigi elanikkonna olukorra parem peegeldaja on tegelik eratarbimine ostujõupariteedi alusel. Selle näitaja alusel on ELi riigid homogeensemad, kuid siiski on ka siin märkimisväärsed vahed.

2012. aastal oli see näitaja Eestis Eurostati andmetel Euroopa keskmisest 59 protsenti, Lätil Leedul 61 protsenti ning kõige parem oli olukord Leedus, kus näitaja oli 74 protsenti ELi keskmisest.

Kõrgeim näitaja on Luksemburgil 141 protsenti ELi keskmisest. Järgnevad Saksamaa 121 ja Suurbritannia 120 protsendiga.

Kõige madalam oli tegelik eratarbimine ostujõupariteedi alusel Rumeenias- 48 protsenti ELi keskmisest.

Arvestades SKTd elaniku kohta, siis siin oli Eesti olukord veidi parem: 68 protsenti ELi keskmisest. Leedu oli taas 70-protsendiga meist veidi eespool ning Läti SKT elaniku kohta oli 62 protsenti ELi keskmisest.  Aasta varem oli Eesti SKT inimese kohta 67 protsenti ELi keskmisest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles