2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmetel oli Eesti elanike seas põliselanikke 75,2 protsenti, teatas statistikaamet.
Rahvaloendus: kolmveerand Eesti elanikest on põliselanikud
21. juuni 2013, 08:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti põliselanikud on need, kelle vanemad (või üks vanem) ja vähemalt üks vanavanem on Eestis sündinud. Eesti põliselanikke on loenduse andmetel 972 894.
12,7 protsenti Eesti elanikest kuulub välispäritolu rahvastiku esimesse põlvkonda (nemad ja nende vanemad on sündinud välismaal), 7,6 protsenti teise põlvkonda (nad on sündinud Eestis, kuid nende vanemad on sündinud välismaal) ja 4 protsenti kolmandasse põlvkonda (nad ise ja vähemalt üks vanematest on sündinud Eestis, kuid vanavanemad on sündinud välismaal).
Põlisust ei õnnestunud kindlaks teha 0,5 protsendi elanike puhul.
Eesti põliselanikest 90 protsenti on eestlased ja 98 protsenti Eesti kodakondsusega. Põliselanikest üle 95 protsendi oskab eesti keelt. Põliselanike keskmine vanus on 39 aastat.
Välispäritolu inimeste hulgas on eestlasi üle 8 protsendi. Nende seas on niihästi välismaal elanud etniliste eestlaste järeltulijaid kui ka inimesi, kellel küll pole eesti juuri, kuid kes kultuuriliselt on Eestis adapteerunud ja tunnevad end eestlastena.
Välispäritolu rahvastiku esimese põlvkonna inimesed on valdavalt eakad (keskmine vanus 60 aastat) ja enamik neist on Eestis elanud aastakümneid. Neist 69 protsenti on venelased, 5 protsenti eestlased ja 26 protsenti muude, peamiselt endise Nõukogude Liidu liiduvabariikide rahvuste esindajad (ukrainlased, valgevenelased jt). Nende seas on ka viimastel aastatel Eestisse saabunud sisserändajaid.
Välispäritolu esimese põlvkonna inimestest kolmandik on Eesti ja 38 protsenti Vene kodakondsusega, määratlemata kodakondsusega on 22 protsenti. Välispäritolu rahvastiku esimesest põlvkonnast oskab eesti keelt 34 protsenti ja eesti keelt peab emakeeleks 5 protsenti.
Välispäritolu rahvastiku teise põlvkonna inimesed on valdavalt keskealised (keskmine vanus 41 aastat). Venelasi on nende seas 76 protsenti, eestlasi 12 protsenti ja muude rahvuste esindajaid 12 protsenti.
Neist 53 protsenti on Eesti ja 16 protsenti Vene kodakondsusega, määratlemata kodakondsusega on 29 protsenti. Välispäritolu teise põlvkonna inimestest oskab eesti keelt 58 protsenti ja eesti keelt peab emakeeleks 10 protsenti.
Välispäritolu rahvastiku kolmanda põlvkonna esindajad on kõige nooremad – nende keskmine vanus on 25 aastat, alla 15-aastaseid on 27 protsenti. Rahvuse poolest on nad kõige homogeensemad – neist 82 protsenti on venelased, 11 protsenti eestlased ja 7 protsenti muudest rahvustest.
Enamik neist (68 protsenti) on Eesti kodakondsusega, määratlemata kodakondsusega on 19 protsenti. Eesti keele oskuselt ei erine nad teisest põlvkonnast oluliselt – eesti keelt oskab neist 57 protsenti, eesti keelt peab emakeeleks 8 protsenti.