Kosmeetikas olevad nanoosakesed tehakse avalikuks
25. juuni 2013, 08:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alates selle aasta juulist peavad kõigi Euroopa Liidus müüdavate kosmeetikatoodete etikettidel olema välja toodud ka neis sisalduvad nanoosakesed. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteaduri Angela Ivaski sõnul pole hetkel tõestatud ei nanoosakeste kahjulikkus ega ka ohutus.
Kosmeetikatooteid puudutav määrus võeti vastu juba 2009. aastal ning jõustub alates selle aasta 11. juulist, selgitas Euroopa Komisjoni tarbijapoliitika osaskonna pressiesindaja Aikaterini Apostola.«Kosmeetikatoodete tootjad ja turustajad peavad olema veendunud, et need tooted on ohutud. Mõned nanomaterjalid (ETH-50 ja tsinkoksiid) on juba tarbijaohutuse komisjoni poolt tunnistatud ohutuks,» selgitas Apostola.
Teiste nanoosakeste sisaldumise kohta toodetes kogub komisjon praegu infot ja avaldab selle kohta järgmise aasta 11. jaanuariks vastava kataloogi.
Ohutus pole kindel
Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteaduri Angela Ivaski sõnul kosmeetikatoodetes kasutuses olevate tavasuuruses materjalide puhul kahjulikku mõju inimorganismile täheldatud ei ole ja need on tunnistatud ohutuks inimestele. Nanomaterjalide mõjud inimorganismile pole aga veel välja selgitatud ja uuringud alles käivad. «Teadlased on jõudnud järeldusele, et nanomaterjalidel on hoopis teistsugused mõjud kui tavasuuruses materjalidel, ent millised täpselt ja millises suuruses, ei oska veel keegi täpselt öelda,» tõdes teadlane. Kuna hetkel ei ole tõestatud ei nanoosakeste kahjulikkus ega ka ohutus, siis sellest tulenebki tema hinnangul kogu ettevaatlikkus.
Hambapastas ja küünelakkides
Ivaski sõnul kasutatakse kosmeetikatööstuses kõige rohkem TiO2 nanoosakesi ja seda just päikesekaitsetoodetes UV-filtri näol. Teised levinumad materjalid on tsinkoksiid, musta värvina kasutatav tahm CI 77266. Kasutamist leiavad need küünelakkides, päevakreemides, jumestuskreemides. TiO2 nanoosakesi, enamasti küll kaetud kujul, kasutatakse samuti valge värvina (CI 77891) näiteks küünelakkides, jumestuskreemides. «Kuid siin ei pruugi kogu kasutatud TiO2 osakesed jällegi olla nano kujul,» rõhutas Ivask. Tsinoksiidi (ZnO) kasutatakse nii naha kaitsjana kui ka värvainena (CI 77947). Tsinkoksiid annab Ivaski sõnul ka UV-kaitse kuid seda ei ole euroliidus lubatud sel otstarbel kasutada. «Palju kasutatakse ZnO-d lastetoodetes, mis võivad olla täiesti meditsiiniliste mõjudega ja on müügil ainult apteekides,» selgitas Ivask.
Rapla ühisgümnaasiumi õpilane Mari-Liis Ludvig uuris eelmisel aastal, millistes Eestis müügil olevates toodetes võib leida nanosuuruses osakesi.
«Tootekirjelduste järgi leidus kõige sagedamini komponente, mille suurus võiks jääda nanoskaalasse (1-100 nm), näokreemides ning päevituspiimades ja –õlides, samuti hambapastades,» kirjutas ta oma uurimustöö kokkuvõttes.
Kõikidest toodetest, mille koostises võis tootekirjelduste järgi eeldada nanoosakesi, oli 65 protsendil juhtudest tegemist titaandioksiidiga (TiO2). ZnO sisaldus oli välja toodud vaid nelja kosmeetikatoote (peamiselt kreemid) etiketil. Hõbedat (Ag) oli aga kasutatud väga erinevates kaubagruppides – näiteks sokid, haavaplaastrid, tekstiilid.