Sotsiaalkomisjoni raport toetab apteekide asutamispiirangute säilimist

Andres Einmann
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Apteek. Tabletid ja ravimid.
Apteek. Tabletid ja ravimid. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustas vastvalminud raportis, et apteekide asutamise reguleerimine aitab kaasa teenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemisele ning apteegi asutamispiirangute täielik kaotamine võib kaasa tuua teenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi halvenemise.

Sotsiaalkomisjon märkis eelmisel nädalal heaks kiidetud raportis, et tervishoiu valdkonnas ei ole ettevõtlusvabadus prioriteetne põhiõigus, vaid esmavajalik on kindlustada teenuse kättesaadavus ja kõrge kvaliteet. Rahva tervise seisukohalt on oluline siduda apteegiteenus tihedamalt esmatasandi tervishoiuteenusega, märkis sotsiaalkomisjon.

Maal tegutsevate apteekide arv on hoolimata 2006. aastast kehtestatud piirangutele vähenenud võrreldes linnaapteekidega viimastel aastatel tunduvalt enam, selgub sotsiaalkomisjoni reformierakondlasest liikme Maret Maripuu koostatud raportist.

Maapiirkondades oli mullu 127 apteeki, ülejäänud asusid linnades. Vaatamata 2006. aastast kehtivatele geograafilistele ja demograafilistele piirangutele on apteekide arv maal vähenenud kiiremini kui linnades. Ajavahemikul 1. jaanuarist 2006 kuni 1. jaanuarini 2013 vähenes maa-apteekide arv 29 võrra, mis on 18,6 protsenti maa-apteekide arvust. Linnaapteekide arv vähenes sama ajaga 28 võrra, mis on 7,4 protsenti linnaapteekide arvust.

Apteeke oli Eestis tänavu 1. jaanuari seisuga kokku 475. Seega on Eestis keskmiselt üks apteek 2700 elaniku kohta, mis on küllaltki suur arv võrreldes teiste Euroopa Liidu riikide näitajaga. Näiteks Soomes teenindab üks apteek keskmiselt 6615 elanikku, Rootsis 9893, Taanis 17 252, Iirimaal 3194, Norras 7536 elanikku.

Sotsiaalkomisjon nentis raportis, et asjassepuutuvad osapooled on jäänud apteekide asutamise piirangute kaotamise mõjude hindamisel eri arvamustele. Piirangute pooldajad on veendunud, et asutamispiirangute mõju on olnud positiivne ja aidanud vältida apteekide kuhjumist linnadesse ja taganud apteegiteenuse säilimise maapiirkondades.

Piirangute vastased on seevastu leidnud, et 2006. aastast kehtivad piirangud ei ole suutnud ära hoida apteekide arvu vähenemist maapiirkondades. Majanduslikult tasuvas kohas apteegi avamise keelamine ei ole suunanud ettevõtjaid avama apteeki seal, kus käive väike ja tulu ebarahuldav. Samas linnades, kus apteegi asutamise piirangute tõttu vabu kohti enam ei ole, on ettevõtjatel suur huvi avada uusi apteeke. See on viinud olukorrani, kus liisuheitmine apteegi asutamise õiguse saamiseks on tekitanud uue majandusharu, kus osa ettevõtteid on loodud vaid liisuheitmisel osalemiseks ning ühel liisuheitmisel osaletakse 500–600 ettevõttega, kasvatades sellisel viisil oma võiduvõimalust. Asutamispiirangud raskendavad olemasolevatel apteekidel asukohta mõistlikumaks muuta, samas ei väldi apteekide kuhjumist üksteise lähedale. Seadus lubab apteegil ümber asuda 500 meetri piires, kuid selliselt võib ümber asuda korduvalt.

Piirangute kaotamise pooldajad leiavad, et see samm toob kaasa uute ettevõtjate tuleku apteegiturule ja praegu tegutsevate ettevõtjate turuosa vähenemise. See võib tähendada ravimivaliku laienemist, aga samuti apteekide arvu suurenemist ja ümberpaiknemist linnades, millele järgneb vähekasumlike apteekide sulgemine ja apteegivõrgu optimeerimine.  Piirangute kaotamise toetajate hinnangul asutamispiirangute kaotamine maa-apteeke tõenäoliselt oluliselt ei mõjuta, kuna proviisori või farmatseudi väljaõppega inimeste linna tööle siirdumine ei ole kunagi olnud takistatud ning pakkumisi linnas asuvates apteekides tööle asumiseks on alati olnud piisavalt.

Piirangute pooldajate hinnangul tooks piirangute kaotamine kaasa apteekide kuhjumise suurematesse linnadesse, maa-apteekide arvu vähenemise, apteegiteenuse kvaliteedi languse, apteekide toimetulekuraskused ning ravimikulutuste suurenemise.

Sotsiaalkomisjon asus seisukohale, et liisuheitmise regulatsioon üldapteegi tegevusloa väljaandmisel on osutunud ebamõistlikuks ja mitteefektiivseks ning see regulatsioon tuleks kaotada. Apteegi tegevusloa väljaandmisel tuleks hinnata taotlusi, lähtudes apteegiteenuse vajadusest konkreetses piirkonnas ja juba tegutseva apteegitöö kvaliteedist.

Õiguskantsler Indrek Teder tegi mullu septembris parlamendile ettepaneku kaotada apteekide kasutamispiirangud, mida riigikogu oktoobris ka toetas. Õiguskantsler märkis ettepanekus, et praegused piirangud ei taga apteegiteenuse kättesaadavust ega õigusta seetõttu nendega kaasnevat ettevõtlusvabaduse ja võrdsuspõhiõiguse riivet. Tema hinnangul on piirangud hakanud oma algsetele eesmärkidele vastu töötama, kahjustades eelkõige tarbijate huve ning takistades rahvatervise edendamist. Varem on piiranguid kritiseerinud ka nii konkurentsiamet kui riigikontroll.

Ettepanekule avaldasid sügisel vastuseisu nii Eesti Apteekide Ühendus kui Eesti Apteekrite Liit, kelle hinnangul ei ole õiguskantsler teemat piisavalt analüüsinud, kuulanud ära turuosaliste seisukohti, tutvunud Euroopas tehtud asjakohaste uuringute ja Euroopa Kohtu praktikaga ega tunne ravimivaldkonda.

Õiguskantsler Indrek Teder pöördus tänavu jaanuaris apteekide asutamispiirangute tõttu riigikohtusse, märkides, et kuigi parlament otsustas mullu oktoobris tema ettepanekuga nõustuda ja asuda seadust muutma, ei ole seda tehtud ning tema hinnangul põhiseadusvastased asutamispiirangud kehtivad praeguseni. Seetõttu oli ta enda sõnul sunnitud pöörduma riigikohtusse ja taotlema vaidlusaluste sätete põhiseadusvastasteks tunnistamist.

Aprilli lõpus andis ravimiseaduse vaidlustatud sätete kohta riigikohtule arvamuse parlamendi põhiseaduskomisjon, kes taotles menetluse peatamist. Komisjon nentis küll kehtiva regulatsiooni formaalset vastuolu põhiseadusega, kuid viitas ka sellele, et õiguskantsler on riigikohtusse pöördumisega kiirustanud.

2005. aastal kehtestatud ja 2006. aastal kehtima hakanud piirangute eesmärk oli takistada apteekide koondumist maalt linna. Piirangud näevad ette, et linnas ei saa avada uut apteeki juhul, kui selles linnas on ühe apteegi kohta vähem kui 3000 elanikku. Olemasoleva apteegi asukohta võib vahetada linnas kuni 500 meetri raadiuses vanast asukohast. Mittelinnalises asulas ei tohi uus apteek asuda olemasolevale apteegile lähemal kui üks kilomeeter.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles