Praxise soovitus: suurendada Ida-Virumaale tagasi suunatavate keskkonnatasude osakaalu
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
28. juuni 2013, 15:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ida-Virumaale tagasi suunatavate keskkonnatasude osakaalu tuleks suurendada, kasutades neid vahendeid pärandmõju leevendamiseks ja senisest enam ka linnaliste piirkondade keskkonnaprobleemide lahendamiseks, soovitavad Praxise põlevkivi kaevanduste ja tööstuse sotsiaalmajandusliku mõju analüüsis.
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu tellimusel valminud uuringu kokkuvõttes tõdevad läbiviijad, et kohalikus arengus on märkimisväärne roll omavalitsustele laekuvatel ressursitasudel. Seejuures ei kuluta omavalistused saadud tulu mitte üksnes keskkonnaseisundi parandamisele, vaid ka elukeskkonna arendamisele, mis korvaks piirkonna keskkonnamõju. Nagu ilmnes uuringu käigus läbiviidud elanike küsitlusest, on elukeskkonna, sh infrastruktuur kvaliteet korras. «Ometi jõuab ettevõtete tasutud keskkonnatasudest piirkonda tagasi vaid alla 10 protsenti, mis tekitab muu hulgas kohalikes elanikes arvamust, et põlevkiviettevõtted ei leevenda oma tegevusega kaasnevat keskkonnamõju piisavalt,» seisab uuringus.
Uuringu läbiviijad tõdevad, et mitme mõjuliigi, eriti pärandmõju (nt hoonete kahjustused, langatused, liigveealad) ulatust ja põhjuslikku seost ei ole võimalik sageli kindlaks teha. «Kuigi õigusaktide kohaselt peaks sellise mõju kompenseerima riik, jääb sellega sageli tegelema omavalitsus või maaomanik, kellel ei ole selleks piisavalt vahendeid. Kohalikud elanikud näevad süüdlasena pigem tegutsevaid põlevkiviettevõtteid, kuigi juriidilist seost nendel ettevõtetel tekkinud mõjuga ei ole,» kirjutavad uuringu läbiviijad.