Mari Amos: koos lapsega klaasukse taga

, teatrisõltlane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mari Amos
Mari Amos Foto: Pm

Kuigi Eesti riik on loonud laste kasvatamiseks palju positiivseid ja toetavaid eeldusi, pole sõnum millegipärast laiemalt ühiskonda ja kultuuri jõudnud, kirjutab oma kogemuste põhjal noor ema Mari Amos.

Võrdõiguslikkuse eksperdid räägivad, et Eestis piirab naiste arengusoove klaaslagi. Võib-olla. ERRi hommikuprogrammis «Terevisioon» räägiti 19. juunil, et laste juurdepääsu teatud asutustele piiravad klaasuksed. Absoluutselt.

Viidatud saates kirjeldas Kaileen Mägi uut kodanikualgatust, mille eesmärgiks on toetada lastepolikliiniku uste vahetamist. Tundub mõistlik. Aga kas probleem on vaid polikliiniku tasandil või on meie keskkonnas tegelikult rohkemgi klaasuksi? Vastse ema ja aktiivse ringiliikujana jagan siin mõned enda kogemused Tallinnast – möönan, et omavalitsuseti on olukord kindlasti erinev.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles