Henri Kaarma plaanib täna üle La Manche'i väina ujuda

Eno-Gerrit Link
, veebitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viis aastat tagasi ujus Henri Kaarma (paremal) koos Bruno Nopponeniga mööda Emajõge 58 kilomeetrit Võrtsjärve suudmest Tartusse.
Viis aastat tagasi ujus Henri Kaarma (paremal) koos Bruno Nopponeniga mööda Emajõge 58 kilomeetrit Võrtsjärve suudmest Tartusse. Foto: KALEV SAAR/PM/SCANPIX BALTICS

Pärnust pärit Henri Kaarma hakkab täna esimese eestlasena ületama ujudes La Manche'i väina Inglismaalt Prantsusmaale.

Kaarma andis oma Facebooki konto kaudu teada, et kavatseb vette hüpata koahliku aja järgi kell 9 ehk Eesti aja järgi kell 11. Kui kõik sujub plaanipäraselt, kulub väina ületamiseks 11 tundi.

Linnulennult 34 kilomeetri laiust La Manche'i väina ujudes ületada on katsumus, mis paneb proovile ka karastunumad avaveeujujad: tegemist on ühe tihedama liiklusega veeteega – päevas läbib kanalit umbes 500 laeva.

La Manche'i väina olusid iseloomustab jahe veetemperatuur, enamasti vahemikus 14 kuni 17 kraadi; tugevad tõusud ja mõõnad, mis ujujaid otsekursilt kilomeetrite võrra kõrvale kannab, veetase rannikul muutub enamasti amplituudiga 4–6 meetrit; reeglina valitsevad väinas ligi meetrikõrgused lained; vees on rohkelt meduuse, mille puudutamine põhjustab inimesele kõrvetuse.

Kaarma ujumist paadiga saatvasse meeskonda kuuluvad inglanna Jackie Cobell ja Priit Vehm.

Cobell on taliujumise maailmameister ja esimene briti ujuja, kes läbis ice mile'i distantsi ehk 1609 meetrit vees temperatuuriga alla 5 kraadi. Aga kõige enam on ta tuntust kogunud La Manche'i väina ületamisega kolm aastat tagasi, milleks tal kulus ei rohkem ega vähem kui 28 tundi ja 44 minutit. See, kõige aeglasem väinaületus, on ka Guinnessi rekord.

Vehm on ujunud maratone ise ja näinud maratonujumist paadimeeskonna poolelt vaadatunagi. Ta on ujunud mandrilt Hiiumaale, Võrtsjärvest Tartusse nii kalipsoga kui ka ujumispükstes, aga kõige kõlavam saavutus on ilmselt ujumine Soomest Eestisse 2008. aastal.

Esimesena inimesena ületas La Manche'i väina ujudes inglise kapten Matthew Webb 1875. aastal, pannes sellega aluse maratonujumisele kui spordile.

Kokku on üle La Manche'i väina ujunud 1244 inimest, nende hulgas pole aga seni ühtki eestlast.

Ujumine toimub koostöös Channel Swimming Associationiga – organisatsiooniga, mis tegeleb üle väina ujumise korraldamisega. Ujumisel kehtivad ranged reeglid: lubatud on vaid tavalised tekstiilist ujumispüksid, üks ujumismüts ja prillid, keelatud on kalipsod ja neopreenmütsid; samuti on ujumise ajal keelatud puudutada saatepaati ja teisi inimesi.

Kaarma aitab üle La Manche'i väina ujumisega Pelgulinna sünnitusmaja toetusfondi, et soetada haiglale 25 000 eurone elustamiskoolituseks hädavajalik vastsündinute simulaatornukk.

Danske panga analüütikuna töötav Kaarma on maratonujumist harrastanud juba aastaid: esimene pikem distants läbis ta 2006. aastal ja sealt alates on mees igal hooajal ette võtnud vähemalt ühe maratoni. Ta on osalenud pikamaaujumistel Kihnust Pärnusse, Võrtsjärvest Tartusse, Kuramaalt Sõrve, üle Soome lahe Porkkalast Suurupisse, samuti mandri–Vormsi–Hiiumaa–Saaremaa–Muhu vahel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles