Tallinna Ülikooli pedagoogilise seminari alushariduse vanemmetoodiku Maaja Männi sõnul ei taga omavalitsused sageli just sõimekohti. Seetõttu tuleb paljudel lapsevanematel tasuda koolieelse hariduse eest eraettevõtetele.
Alushariduse metoodik: kõrgharidus on tasuta, algharidus tasuline
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Seaduse järgi peaksid omavalitsused koha tagama vähemalt 3-aastastele lastele,» ütles ta. Reaalsuses seda aga ei suudeta. Seetõttu tuleb enamikel lapsevanematest tasuda koolieelse hariduse eest eraettevõtetele.
Kui koolieelse lasteasutuse seaduses rangelt näpuga järge ajada, siis on regulatsioon isegi jäigem. «Valla- või linnavalitsus loob kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on antud valla või linna haldusterritooriumil ning kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses,» on kirjas koolieelse lasteasutuse seaduse §-s 10.
Männi hinnangul on olukord äärmiselt halb. «Kõrgharidus on tasuta, aga algharidus tasuline,» ütles ta. Metoodiku sõnul on hakanud hästi minema eralasteaedadel, mille kohad on enamasti samuti täis. Osa lapsevanemaid tahabki viia järeltulijad eralasteaeda. «Seal on niimoodi, et nad hoiavad oma rühmad tegelikult väikesed. On muidugi väga tublisid eralasteaedasid,» ütles ta.
«Sageli on nende töökoormuseks märgitud 0,7 või 0,8 kohta. Tegelikult peaks aga rühma peale olema kaks täiskohaga õpetajat,» ütles Mänd.
Mänd rääkis, et väga suureks probleemiks on ka lasteaedade ülerahvastatus. «Absoluutselt, omavalitsused toovad sageli põhjuseks, et kõik lapsed ei käi kohal,» ütles ta. Seetõttu paisutatakse rühmad sageli liiga suureks.
Erivajadustega lapsed on suurimad kannatajad
Metoodiku sõnul pole paljudel lasteaiaõpetajatel täiskohta. Sageli on nende töökoormuseks märgitud 0,7 või 0,8 kohta. Tegelikult peaks aga rühma peale olema kaks täiskohaga õpetajat. Sisuliselt tähendab see seda, et üks poole kohaga töötav kasvataja teeb kahe inimese tööd. «Ja siis kasutatakse neid õpetajaid, kes jooksevad mitme rühma vahel,» ütles ta.
Eriti kriitiliseks hindas Mänd probleemi seoses erivajadustega lastega. «Kui on erivajadustega laps rühmas, siis ei anta tugiisikuid. Kui rühmas on 22 last ja üks neist raske puudega. No ... ja tugiisikut ka ei anta,» võttis murekoht naise sõnatuks.