Venemaa lubab USA vihaga riskides kaaluda Snowdeni asüülitaotlust
Snowden ilmus eile lõpuks avalikkuse ette! Täiendatud 12:30.

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Edward Snowden ilmus reedel Šeremetjevo lennujaamas avalikkuse ette.

FOTO: AFP / Scanpix

Venemaa lubab USA pahameelest hoolimata kaaluda Snowdeni asüülitaotlust, juhul kui ta selle ka ametlikult esitab.

Snowden kutsus eile mitmete inimõigusorganisatsioonide esindajad Šeremetjevo lennujaama transiitalale, kus ta ise on veetnud praeguseks juba kolm nädalat ning kinnitas, et soovib ajutist varjupaika Venemaal, edastas uudisteagentuur AFP.

föderaalse migratsiooniteenistuse juht Konstantin Romodanovski kinnitas täna, aga et asüülitaotlust pole ametnikele veel esitatud.

USA nõuab Venemaalt Snowdeni väljaandmist, ent seni pole Moskva sellega nõustunud.

Snowden kinnitas eile, et soovib Venemaal ajutist varjupaika, et saaks seejärel suunduda Ladina-Ameerikasse ning seal asüüli taotleda ja palus selleks inimõigusaktivistide abi. Ta sõnas, et taotlus esitatakse Venemaale veel samal õhtul.

Ta on palunud varjupaika vähemalt 21 riigist, enamus neist keeldusid. Boliivia, Venezueela ja Nicaragua, on vihjanud, et nemad võivad seda pakkuda. Snowden ei saa Šeremetjevo lennujaama transiitalast lahkuda, sest tal puudub kehtiv pass ja Vene viisa. Lisaks on tõenäoline, et mitmed Euroopa riigid sulgevad oma õhuruumi niipea, kui tekkib kahtlus, et mees on mõne lennuki pardal.

Snowden kinnitas eilsel kohtumisel inimõigusorganisatsioonide esindajatega, et ta võtab ametlikult vastu kõik toetusavaldused või asüülipakkumised, mis talle juba saadetud on või saadetakse tulevikus. Samas mainis ta ka, et USA ja mõned Euroopa riigid on näidanud oma valmisolekut tegutsemiseks väljaspool seadusi.

Kohtumisel osales kümmekond aktivisti ning ohtralt ajakirjanikke. Isiklikult kutsutute seas olid Amnesty Internationali ja Human Rights Watchi esindajad ning mainekaid Moskva advokaate. Snowdeni kõrval istusid WikiLeaksiga koostööd tegev Sarah Harrisson ja üks tõlk.


President Barack Obama helistas Vladimir Putinile pärast Snowdeni ülesastumist.

Presidentide vahelise telefonikõne üksikasju ei avalikustatud, ent Valge Maja kinnitusel kavatseti kõneleda Snowdeni juhtumist. Valge Maja esindaja Jay Carney sõnul rikub praegune Venemaa käitumine kahe riigi vahelisi suhteid ning on vastuolus Putini väidetega, et nad ei soovi, et Snowden jätkuvalt USA huve kahjustaks.


Kremli avalik seisukoht on olnud, et Snowden võib jääda Venemaale, kui ta lõpetab USA luureandmete lekitamise ning eile kinnitas Putini esindaja Dmitri Peskov, et vaja oleks ka tema enda poolt isiklikult esitatud asüülitaotlust.


Huvitaval kombel võttis Snowden oma varem Venemaale esitatud asüülitaotluse möödunud nädalal tagasi pärast seda, kui president Vladimi Putin teatas, et varjupaika pakutakse talle juhul, kui ta lõpetab USA kahjustamise.
 

Tagasi üles