Sel aastal on Eestis hetke seisuga uppunud 24 inimest, neist 6 juulis. Mullu samal ajal oli uppunuid 21.
Tänavu on uppunud rohkem inimesi kui mullu samal ajal
«Juulikuus on läbi aegade kõige rohkem uppumisi, millel on selge seos ka ilmaga,» rääkis päästeameti ennetustöö osakonna juht Indrek Ints, märkides, et suvesooja ja suplusvee temperatuuri üle ei saa sel suvel nuriseda. Alates juunist on Eestis uppunud 11 inimest.
«Suviste uppumistega on statistika jämedalt öeldes selline, et kui 2010. aastal uppus kolmel suvekuul juunist augustini ligi 60 inimest, siis 2011. aastal ligi poole vähem ja mullu kolm korda vähem ehk 20 inimest,» rääkis Ints.
Ints rääkis, et sagedamini uputakse mitte ujuma minnes, vaid katmata kaevudesse, tiikidesse, kraavidesse.
Näiteks on juulis leitud kahe mehe surnukeha, kes olid vees olnud mõnda aega ning nende isikut alles tuvastatakse. Üks surnukeha leiti Hiiumaal merest ja teine Lõuna-Eestis Saadjärvest. Veel üks mees uppus vanasse katmata kaevu, üks vanem naine tiiki. Üks noorem mees sõitis kopp-traktoriga vanasse kinnikasvanud veevõtukohta, jäi kabiini lõksu ja uppus.
Juulis hukkus ka üks joobetunnustega neljakümnendates eluaastates mees Peipsi järve ujumiskohas.
Aasta läbilõikes upub ligi 65 protsenti inimestest suvekuudel juunist augustini ja neist valdav osa on 20-30-aastased noored mehed, mistõttu tegeleb päästeamet just selle sihtrühmaga.
Päästeameti tänavusuvine veeohutuskampaania toimus neljandat korda ja uuringufirma andmetel oli selle märgatavus seni suurim. Päästeameti veeohutuskampaaniat nägi 97 protsenti elanikkonnast ehk ligi miljon inimest. Teadlikkus peamisest probleemist ehk purjus peaga ujuma minemisest tõusis enne ja pärast kampaaniat mõõdetuna märkimisväärselt ehk 30 protsendilt 53 protsendile.