Tartu koduta loomade varjupaiga töötajad peavad teadmata aja külastajaid vastu võtma õues varikatuse all, sest hoones asuva kontori põrandast avastati vamm.
Majavamm ajas varjupaiga kontori õue
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ligi nädal tagasi avastasid Tartu koduta loomade varjupaiga töötajad, et kontori põrandale on tekkinud punane tolm, mis viitab majavammile. «Õhtul pühid tolmu ära, hommikuks on tagasi,» kirjeldas loomade varjupaiga projektijuht Kirke Roosaar.
Seejärel tellis varjupaik spetsialisti, kes oskas kindlalt järeldusi teha. «Tuli, vaatas ja kinnitas kahtlusi, et on majavamm,» lausus Roosaar.
Lisaks kahtluste kinnitamisele oli spetsialist teatanud, et eoste puistamine, mida võis põrandalt näha, tähendab, et majavammil ei ole midagi enam süüa. «See kõlas nagu õudusjutus,» muigas Roosaar. Samuti leidus mõningaid viljakehasid, mis samuti viitab sellele, et vamm on üsna kaua põranda all olnud.
Vammist lahtisaamiseks tuleb põrand avada, selle all elutsev seen mürgitada ja seejärel kogu põrand välja vahetada. «Põranda võtame ise üles,» ütles Roosaar ja lisas, et seda tehakse raha säästmise eesmärgil.
Endise puitpõranda asemele on plaanis ehitada kivipõrand, sest see olevat vastupidavam ning ka vamm ei hakka sama kergelt külge nagu puidule.
Varjupaiga töötajad aga mürgitamise ja remondi ajal kontoris olla ei saa. Roosaar ütles, et nad ostsid 120 eurot maksva varikatuse. Selle all saab kliente endiselt vastu võtta ning paberite ja arvutiga tööd teha ka siis, kui sajab vihma.
Varikatus asub paar meetrit majast eemal ja Roosaare sõnul peaks seal olema enam-vähem pidevalt korraga kaks inimest.
Kontor majas on vaid 12 ruutmeetrit suur, kuid Roosaar avaldas muret, et vamm võib olla edasi kandunud ka seina taga olevasse veterinaarruumi.
Samuti tekitab talle meelehärmi, et eosed levivad õhus ja võivad halvasti mõjuda hingamisteedele. «Üks võimalus on ka see, et kanname neid koju kaasa ja laiali,» nentis ta.
Roosaar lausus, et on veel selgusetu, kui palju mürgitamine ja uue põranda panek maksma läheb.
Varjupaiga kinnistu kuulub Tartu linnale, varjupaik tegutseb selles aga mittetulundusühinguna, mistõttu tuleb raha leida oma eelarvest. «Tuleb kusagilt näpistada,» ütles Roosaar. Ta avaldas kurbust, et raha, mis võiks kuluda loomadele, peab minema põranda taastamiseks.
Tartu linnapuhastuse peaspetsialist Madis Tammeorg, kelle valdkonda kuulub varjupaigaga seonduv, lausus, et ta on juba mõnda aega puhkusel ega ole kursis, mis varjupaigas toimub.
Kirke Roosaar ütles, et toetust pole nad linnalt otseselt küsinud, sest paljud ametnikud on puhkusel ja asjaajamine tõenäoliselt veniks. «Ei kannata nii palju oodata,» nentis ta.
Roosaare sõnul on tema Tammeoruga siiski majavammi probleemi arutanud. «Oli varmas abistama, et kaitseliidust telki saaks, aga need telgid ei mahu siia,» ütles ta.
Varjupaiga tegevus vammi tõttu seisma ei jää. «Praegu on hirmus kassipoegade uputus, neid tuleb uksest ja aknast,» põhjendas Roosaar. Kui kaua õues töötada tuleb, ei osanud ta praegu veel öelda.