«Esimesel korral, kui mu mees ütles, et armastab mind, võttis ta mu kella ja pani selle seisma – et hetke jäädvustada. Pärast seda polnud mul südant kella tagasi tööle panna või seda kanda. Kui ma oleks aga siis teadnud, et see mees vaid röövib mu aega, oleks ma kella kohe käima pannud ja minema jalutanud, selle asemel et oma elust mitu aastat raisata.»
Kui eelnev lõik pärineks ilukirjandusest, siis oleks see tõenäoliselt pärit pehmekaanelisest raamatukesest, mille esikaant kaunistab kuldses päikseloojangus embava armastajapaari pilt. Tekiks kohe ka teatav üleolekutunne, teada ju, millise teosega tegu on – sisult banaalne ja vormilt stiilitu. Seekord eelaimdus petab, sest tekst on pärit hoopis Horvaatia pealinnas Zargebis asuvast muuseumist.