E, 5.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kõrgharidusega töötute seas domineerivad naissoost finantsistid

Kaspar Jõgeva
Kõrgharidusega töötute seas domineerivad naissoost finantsistid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kellele helistada?
Kellele helistada? Foto: SCANPIX

Möödunud nädalal selgus, et naistudengitest ülikoolilõpetajaid on meestest kaks korda enam. Töötukassa andmetel on kaks korda enam ka kõrgharidusega töötuid naisi.

Kõrgharidusega inimestest on töötuna arvel 4475 naist ja 2254 meest. Naiste seas on kõige enam majandus- ja finantserialadega seotod töötuid, tervelt 24 protsenti. Meeste hulgas on kõige probleemsemateks masinaehituse, mehhaanika ja elektroonikaga seotud erialad. Samuti on meeste seas rohkelt majanduskraadi omavaid töötuid.

Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eametsa sõnul on majandus- ja finantserialadega seotud töötud kahtlemata murekoht, kuid juhtis tähelepanu sellele, et peamiselt on tegu majanduslikku rakenduskõrgharidust omavate isikutega. Seda kinnitavad ka töötukassa andmed. 30 protsenti neist omavad rakenduslikku kõrgharidust.

Kvaliteet kõigub

«Kvaliteet kõigub seinast-seina. Selge on see, et kõik marjamaale ei mahu,» rääkis Eamets.

«See on arusaadav, et nende seas palju naisi on. Tüdrukute osakaal majandusõpingutes ongi suurem. Häda on selles, et majandusõppekavasid on igalpool… võtame siin ka rakenduskõrgkoolid. Kvaliteet kõigub seinast-seina. Selge on see, et kõik marjamaale ei mahu,» rääkis Eamets.

Tema sõnul on probleem selles, et varasemalt on olnud tegu erialaga, kus on võimalik palju raha teenida. Seetõttu tõid mitmed kõrgkoolid oma õppekavade hulka ka majandusega seotud erialad, mille õpetamiseks neil aga pädevust pole. Professori sõnul tuleks kindlasti vaadata ka töötute vanuselist struktuuri, kuna noorte hulgas ei pruugi probleem nõnda suur olla.

Töötukassa andmed toovad aga esile, et kõige rohkem töötuid bakalaureusekraadiga naisi on samuti majanduserialal. Seega peab olema probleem ka noorte hulgas, kuna enne taasiseseisvumist polnud võimalik bakalaureusekraadi omandada.

Eametsa sõnul ongi murekohaks õppekavade paljusus, kuna majanduskraadi üritasid möödunud kümnendil pakkuda paljud, paraku kehva kvaliteediga. Samas lisas professor, et just majandusega seotud erialadel on sageli väga suured lõpetajate arvud, kuna tegemist on suurte kursustega.

Vajatakse lihttöölisi, mitte insenere

Kõrgharidusega töötute meeste seas domineerivad peamiselt masinaehituse, mehhaanika ja elektroonikaga seotud erialad. Seda nii rakenduskõrghariduse- , bakalaureuse- kui magistriastmes. Rohkelt on ka majanduskraadi omavaid töötuid mehi.

«Vajatakse lihtsaid töömehi, mitte kõrgharidusega insenere, mis on tegelikult väga negatiivne. See näitab, et teostame allhankeid, mitte ei mõtle ise asju välja,» rääkis Eamets.

Tallinna Tehnikaülikooli masinaehituse instituudi dekaanile Tauno Ottole tundusid seesugused andmed väga üllatuslikud. Tehnikaülikooli tudengite puhul tema hinnangul säärast probleemi pole. «Meil on vastupidi. Firmad nõuavad töötajaid ja tudengid lähevad tööle juba õppimise kõrvalt. See on meie jaoks probleem,» rääkis ta.

Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Rein Küttneri sõnul võib probleem osaliselt tuleneda sellest, et 1960. aastate paiku kasvas masinaehituse erialal vastuvõtt kolme-nelja kordseks.

Dekaan Tauno Otto ütles, et praeguseks on masinatööstuses arvutitöötlus tõesti ülioluliseks muutunud. Seetõttu võib vanemaealiste konkurentsivõime kannatada. Otto lisas, et oluline osa Eesti ekspordist tuleneb siiski just masinaehitusest, mistõttu on töötukassa andmed tema jaoks üllatavad.

Töötus läheneb kriisieelsele tasemele

Viimati lisandus uusi töötuid nõnda vähe vahetult enne kriisi 2008. aasta augustis. Registreeritud töötus on vähenenud 5,4 protsendini. Viimati oli antud näitaja sellisel tasemel 2004. aasta keskpaigas.

Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on töötus vähenenud 14 protsenti. Praeguse seisuga on end töötuna arvele võtnud 35 410 inimest, kellest 35 protsenti on eesti keelt mittevaldavad isikud. 

Märksõnad
Tagasi üles