Kaitseressursside amet (KRA) kasutab Thomase meetodit ajateenijate selekteerimiseks. Thomase meetodi abil hinnatakse kutsealuse sobivust jaoülemaks ja autojuhiks. «Heade» ja «väga heade» tulemustega noormehed kutsutakse ajateenistusse 11 kuuks. Seetõttu võib just Thomas osutuda kaalukeeleks – kellest saab 11-kuulise, kellest aga 8-kuulise ajateenistuse läbiv kutsealune.
Teema kerkis taas esile pärast Urve Kauri arvamusartiklit «Mudeldamine kaitseväes», kus ta kritiseeris teravalt KRA ning ajateenistuse toimimismehhanisme. Tartu Ülikooli ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste koostatud uuringu kohaselt on Thomase meetod töökõlbmatu, vastupidist väitvat teaduslikku uuringut pole.
Riigikontroll puudustest
2009. aasta detsembris päris riigikontroll kaitseministeeriumilt, kuidas on arvestatud professor Jüri Alliku eestvedamisel tehtud pöördumist ajateenijate hindamismeetodi sobimatuse kohta, miks jäeti meetodi valimiseks tegemata riigihange ja mis kriteeriumidest lähtudes on valitud Thomase meetod.
Tollane kaitseminister Jaak Aaviksoo vastas, et meetodi valimiseks moodustati 2005. aastal töörühm. Viimase koosseisu olid määratud ministeeriumi, kaitseväe ja KRA esindajad. Ministri teatel pidid olema täidetud järgmised kriteeriumid: test peab olema tõestanud oma väärtust Eesti kultuuriruumis, see peab olema lihtne ja võimaldama kiiresti hinnata ajateenija sobivust. Lisaks peab test olema nii eesti kui vene keeles.
Aaviksoo vastas riigikontrollile, et tol hetkel kehtinud riigihangete seadusest tulenevalt polnud KRA-l tarvis rakendada riigihangete seadusest tulenevat korda. Hankeleping sõlmiti 2006. aasta märtsis.
Millest lähtuvalt Thomase meetod valiti? Kuidas on arvestatud professor Alliku eestvedamisel tehtud Tartu Ülikooli ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste uuringut? Neile küsimustele kaitseminister Aaviksoo vastuseid ei andnud.
Professor Alliku uuringu kohaselt ei ole test oma kehtivust tõestanud. TÜ ja KVÜÕA teadlaste hinnangul polnud meetodi adapteerimist eesti keelde kirjeldatud, rääkimata vene keelest. Kehtivuse ning keelelise adapteerimise puudulikkuse kohta minister samuti vastust ei saatnud.
Kaitseministeerium kandis aruande riigihangete registrisse tagantjärele, 2007. aasta novembris. Riigihanke korraldamise hinnaks oli märgitud 29 733 eurot. Riigihangete registri kohaselt pikendati sama hanget 2009. aasta aprillis, hinnaks oli märgitud 105 967 eurot. Sama maksumusega lepingut pikendati 2011. aastal.
Kokku on ettevõttele OÜ SLG Thomas International Baltic makstud 241 667 eurot. Möödunud aastal sai ettevõte 75 200 eurot müügitulu, millest enamik on teenitud Eestis. Mullu sai firma Lätist müügitulu 540 eurot. Majandusaasta aruande kohaselt töötab firmas üks inimene, SLG Thomas International Balticu juhatuse esimees Eija Saarenmaa. Tema palgakulu moodustas 17 934 eurot.
Teaduslikku alust pole
Eija Saarenmaa leiab, et Tartu Ülikooli uuring on kahjustanud rahvusvahelise firma ärihuve. Saarenmaa saatis toimetusele dokumendi, mille sõnul on Lõuna-Aafrika Psühholoogide Assotsiatsioon kiitnud meetodi heaks kui intervjueerimise abivahendi. Uuringuid, et meetod militaarkontekstis töötaks, tal esitada pole.
Seda kinnitab ka 1996. aasta Kanada arbitraaži otsus. Nimelt kasutas üks ettevõte töötajate edutamisel kolme testi, sealjuures ka Thomase testi. Ametiühing esitas kaebuse ning kohtuotsuse kohaselt saaks Thomase testi kasutada vaid intervjuu abivahendina.
Seda aga testile ette heidetaksegi. «Kusagil ei soovitata selle alusel automaatselt diagnoosida inimese sobivust mingile ametikohale,» ütleb TÜ ja KVÜÕA analüüs. Sealjuures tuuakse uuringus välja, et erinevaid indiviide ei ole testitulemuse alusel mõistlik võrrelda. See on põhjus, miks seda koos intervjuuga kasutada soovitatakse.
Testi kehtivusuuringu tulemused kinnitavad metoodika kasutuskõlbmatust kutsealuste hindamisel ning näitavad, et Thomase testi abil ei saa usaldusväärselt hinnata inimese sobivust jaoülema ametikohale.
Saarenmaa sõnul on uuringus kasutatud eelduseid, mida raport ei kajasta. «Rääkimata sellest, et nad tegid seda ilma loata, ebaeetiliselt. Nii moodi ei tohi ükski psühholoog tegutseda,» ütles Saarenmaa. Ta lisas, et Thomase meetod ongi intervjueerimise abivahend. Saarenmaa sõnul saab testi kasutada kutsealuste selekteerimiseks.
TÜ ja KVÜÕA uuring tehti kolme teadlase Jüri Alliku, Kenn Konstabeli ja Merle Parmaku koostöös. Viimane oli uuringu initsiaator, tol hetkel töötas ta kaitseväe psühholoogina. «Uuringule ei olegi midagi ette heidetud, aga seda pole ka kunagi tõsiselt võetud,» rääkis Parmak. Kaitseminister Aaviksoo moodustas töörühma uuringutulemuste hindamiseks 2009. aastal. «Töörühm koosnes kõrgetest ohvitseridest ning psühholooge ei kaasatud,» ütles Parmak.
Eija Saarenmaa on korduvalt saatnud kaebekirju, et Parmak on esitanud SLG Thomas Internationali suhtes laimavaid väiteid ja väärinformatsiooni. Saarenmaa väitis sama ka toimetusele. Saarenmaa isiklikult Parmakuga kontakteerunud pole.
«Tema strateegia on olnud selline, et kuna olin kaitseväelase staatuses, siis kaitseväelasi on mõistlik rünnata ülevalt allapoole. Kaebekirjad olid adresseeritud kaitseministrile, kaitseväe juhatajale või minu otsesele ülemusele,» rääkis Parmak.
Teadustöödest avalikult rääkimine on üldjuhul tavaline, kuid Parmakule määrati uuringust ajakirjandusele kõnelemise eest distsiplinaarkaristus. Sellega kaasnes talle rahaline kaotus. Kaitsevägi tühistas karistuse, kuid taunis testide kohta väljaöeldut, sest Parmaku seisukoht ei vastanud kaitseväe ametlikule seisukohale. Kaitseväe sõnul polnud Parmaku karistus seotud tema erialase tegevuse ega seisukohtadega Thomase osas.
Vastakad seisukohad
Kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialisti Linda Raska väitel ei erine kaitseväe peastaabi ülema mereväekapten Igor Schvede seisukohad väeosade ülemate seisukohtadest. Tema sõnul on väeosade ülemad kinnitanud rahulolu Thomase meetodiga. Kaitseväe pressijaoskonna ülema Ingrid Mühlingu sõnul pole testi kasutamisel seni suuremaid probleeme olnud. «Testi tulemustes pole olnud põhjust kahelda,» ütles ta.
Toimetuse käsutuses oleva dokumendi kohaselt üksuse ülemate arvamused aga erinevad. Nende sõnul Thomase meetodit tõsiselt ei võeta.
Kaitseministeerium ei ole avalikustanud 2010. aasta riigikontrolli pöördumise tõttu loodud töörühma raportit, kuid ministeeriumi teatel järgib see 2009. aastal auditi seisukohta, mille kohaselt test on tõhus tänu suurele ennustusvõimele. Sellele tuginevalt saab öelda, et professor Alliku eestvedamisel tehtud uuringu tulemuste arvestamist puudutav küsimus on endiselt õhus. Olgugi, et töörühm moodustati rohkem kui kolm aastat tagasi.
Mühling ütles, et testi on vaja, et hinnata inimesi samade kriteeriumide alusel. Test peab olema korratav, lühikese aja jooksul tehtav ja odav. TÜ ja KVÜÕA uuringu kohaselt aga samade kriteeriumide alusel kutsealuseid hinnata ei saa. Uuringu kohaselt pole erinevaid indiviide mõistlik testitulemuse alusel võrrelda – see on üks olulisemaid põhjuseid, miks Thomast ei soovitata eraldi testina kasutada.
Muu hulgas juhib uuring tähelepanu sellele, et kulutused olid ainuüksi 2007. aastal 350 000 krooni. «Meetodi kasutamisse tehtud investeeringud tuleb kriitiliselt üle vaadata ning kaaluda võimalust vabanevad finantsvahendid ümber suunata kutsealuste potentsiaali valiidselt hindava metoodika adapteerimiseks või väljaarendamiseks,» ütleb TÜ ja KVÜÕA uuring.
Thomase test
«Thomase meetodi sobivusest kutsealuste psühholoogilise sobivuse hindamisel» (2009)
Autorid: Kenn Konstabel, PhD, Tartu Ülikool, Psühholoogia Instituut; Merle Parmak, MSc, KVÜÕA, Rakendusuuringute Keskus; Jüri Allik, PhD, Tartu Ülikool, Psühholoogia Instituut
Väljavõtteid meetodi puudustest
• Psühhomeetrilist testi nimega «Thomase meetod» pole olemas. Thomas Internationali kodulehel räägitakse meetodist «Thomas Personal Profile Analysis».
• Erinevaid indiviide pole mõistlik testitulemuse alusel võrrelda. See on üks olulisemaid põhjuseid, miks Thomast vaid intervjuu abivahendida kasutada soovitatakse.
• Uuring tõi välja meetodi keelelise probleemi. Suusõnaline või ilukirjanduslik tõlge ei taga originaali ka kõige paremate omaduste edasikestmist tõlkes. Korralik keeleline kohandamine on meetodi puhul ülioluline.
Uuringugrupi esitatud vastuseta küsimused
• Kas kutsealuse sobivust jaoülemaks on üldse võimalik hinnata enne kokkupuudet kaitseväega?
• Kas on olemas mingid üldised ja lihtsalt mõõdetavad psühholoogilised omadused, mis «määravad» inimese sobivuse jaoülemaks juba enne, kui ta teab, mis on jaoülem?